Austatud omavalitsusjuhid, Eesti Pank on nõus teie seisukohaga, et Eesti ettevõtted, tööandjad üldiselt ja kindlasti ka kommertspangad võiksid oma tegevuses arvestada sotsiaalse vastutusega. Eri valdkonna ettevõtteid ei peaks seejuures käsitlema erinevalt.
Oleme nõus ka sellega, et sularaha kui maksevahend peab olema kättesaadav ja aktsepteeritud üle Eesti. Eesti Panga roll sularaharingluse korraldamisel on tagada Eesti elanikele ja ettevõtetele piisav sularahavaru. Selle saavutamiseks peame olema võimelised täitma kommertspankade sularahatellimusi ning tegema koostööd ka sularaha transporti korraldavate ettevõtetega. Kommertspankade ülesanne on omakorda katta oma klientide sularahanõudlus.
Eesti riik ei ole pidanud vajalikuks sekkuda kommertspankade teenuste hinnakujundusse ega nõudnud neilt konkreetsete teenuste kohustuslikku osutamist, kui panga arvates ei ole see teenus nende klientide seas piisavalt nõutud. Sellist pädevust ei ole ka Eesti Pangal. Sellest hoolimata oleme keskpangana kindlasti nõus koos teistega arutlema, kuidas sularahateenuse kättesaadavust parandada.
Kui eesmärk on parandada sularahateenuse kättesaadavust hajaasustusega piirkondades, siis ei ole Eesti Panga hinnangul üle-eestiline ja kõiki panku teenindav ühtne pangaautomaatide võrk selle saavutamiseks parim lahendus. Ühtse pangaautomaatide võrguga kaob kommertspankadel võimalus teistest pankadest kvaliteetse teenusega eristuda. Lisaks sellele hajub ühtse võrgu puhul iga panga vastutus, mistõttu väheneb klientide ja avalikkuse võimalus pankade otsuseid mõjutada. Turutingimustel toimiva ühtse sularahaautomaatide võrgu korral võib muutuda veelgi olulisemaks kuluefektiivsus, mistõttu pole väga põhjust oodata, et sularahateenuse kättesaadavus hajaasustusega piirkondades paraneks. Sellest hoolimata ei ole Eesti Pank vastu sularahaautomaatide ühisvõrgu loomisele juhul, kui kommertspangad leiavad, et tänu sellele saab pakkuda klientidele paremat teenust.
Klientide nõudlus sularahateenuste järele on aastatega vähenenud, mistõttu on asjakohane mõelda uudsete ja paindlikumate lahenduste peale, mille abil tagada sularaha kättesaadavus. Eestis on pangad juba kasutanud näiteks pangabusse ja teinud koostööd Eesti Postiga. Meie hinnangul võiks tulemuslik olla ka pankade koostöö teiste teenusepakkujatega, mõnel juhul näiteks osana kaardimaksete süsteemist. Kohalikele elanikele sobiva lahenduse pakkumisel võib olla oluline roll ka kohalikul omavalitsusel. Ligipääs sularahale ei ole teenus, mille tagamine on kriitiliselt tähtis ööpäev läbi. Sularahaautomaate ei peaks seetõttu üle tähtsustama. Lisaks sellele ei tundu otstarbekas nõuda pangalt kontori pidamist või kontoris kindlate teenuste pakkumist piirkondades, kus see ei ole panga hinnangul klientide vähese huvi tõttu mõistlik.
Teie kirjas viidatud Haapsalu näite puhul ei ole Eesti Panga hinnangul tegemist sularahateenuse kadumisega. Meie andmetel on Haapsalu linnas endiselt avatud kahe panga kontor ning ligipääs sularahateenusele on tagatud tänu nelja panga 12 sularahaautomaadile. Sularahaautomaate elaniku kohta on Haapsalu linnas ligikaudu kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt.
Nõue pakkuda sularahateenust tasuta ei ole meie hinnangul põhjendatud. Sularahateenus on vaid üks pankade paljudest teenustest. Eestis on üldjuhul aktsepteeritud, kui teenusepakkuja küsib põhjendatud tasu ka eluliselt tunduvalt kriitilisemate teenuste puhul kui sularahateenus, näiteks ligipääsu eest elektrivõrgule või puhtale joogiveele. Samuti on sularahaga maksmine ühiskonnale tervikuna kallim kui elektroonsete makseviiside kasutamine.
Eesti Pank tervitab sularahateenuste kättesaadavuse arutelu. Kuigi Eesti elanikud ja ettevõtted eelistavad üha enam sularahale elektroonseid makseviise, peaks sularahateenus olema üle riigi kättesaadav ka tulevikus. Soovitav oleks leida üksmeel küsimuses, millises ulatuses ja millistel tingimustel peaks olema sularaha ja erinevate pangateenuste kättesaadavus tagatud. Lisaks sellele oleks kasulik mõista ühiselt võimalikke lahendusi olukorras, kui kommertspanga hinnangul ei ole mõnes piirkonnas majanduslikult otstarbekas pakkuda teenuseid mahus, mida sooviks seal näha näiteks kohalik omavalitsus.
Lugupidamisega,
Ardo Hansson
president
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
