Archil Chochia: Gruusia vajab abi ja toetust
Hiljuti allkirjastas Tunne Kelam koos oma 23 kolleegiga Euroopa Parlamendist kirja Gruusia peaministrile Bidzina Ivanishvilile. Kirjas süüdistatakse teda „Gruusia Euroopa tuleviku matmises“ ja selles, et tema tõttu „sulguvad Euroopa uksed Gruusia jaoks“.
Lugupeetud härra Kelam, tean Teid kui kogenud poliitikut ja tarka meest. Hoolimata minu austusest, pean ma tõdema, et kõnealune kiri on täiesti absurdne. Ma usun, et kirjas sisalduv võib näida tõesena Teie mõningatele kolleegidele, kellel olid tulutoovad „konsultatsioonilepingud“ Saakashvili valitsusega ning inimestele, kelle teadmised Gruusiast on pigem väiksed. Nende jaoks, kes on jälginud riigi arengut ning lugenud rahvusvaheliste organisatsioonide raporteid Gruusias toimuvast, on antud kiri täiesti seosetu.
Sellest kirjast, mille on allkirjastatud 23 Euroopa Parlamendi liiget 754-st, saame lugeda julgeid väiteid, kuid mitte ühtegi fakti, mis esitatud seisukohti kinnitaks. Te räägite “poliitilisest survest”, nagu ka survest Gruusia Rahvusringhäälingule, kuid kas Te saaksite palun selgitada, millisest survest täpsemalt on jutt?
Seni nimetas Gruusia Rahvusringhäälingu nõukogu ametisse president ainuisikuliselt. Nüüd soovitakse olukorda muuta selliseks, et nõukogu koosneks kolmest võrdsest osapoolest, mis valitakse erinevatel alustel (parlamendi enamuse, vähemuse ning ombudsmani poolt). Kas see tähendab Teie jaoks mingisugust ohtu?
Võib-olla tuleks esialgu küsida nõu meediaregulatsiooni puudutavaid seadusi tundvatelt ekspertidelt? Lõppude-lõpuks, kus olite Teie, härra Kelam, koos oma kolleegidega, kui aastal 2007 toimus ühes suuremas Gruusia telekanalis Imedi politsei haarang, mille käigus peksti läbi ajakirjanikke ning hävitati tehnika? Ma ei ole veel kuulnud, et mõni Euroopa Parlamendi liige selle juhtumi osas oma tõsist muret oleks väljendanud.
Kirjas Ivanishvilile kirjeldate ka vägivalda, kuid jällegi - millised oleksid näited? Kui rahvusvahelised organisatsioonid kiljatasid Saakashvili valitsuse all aset leidvast vägivallast, siis kus olite teie? Kas olete mõnda nendest raportitest lugenud?
Näiteks 2011. aastal valminud Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku raport väljendab suurt muret Gruusia valitsuse „nulltolerantsi“ üle ning toob välja uskumatuid fakte Gruusia õigusloomest. Üheks selliseks on õigeksmõistmiste protsent Tbilisi esimese astme kohtus, mis on 0,04. Ka kõige brutaalsemad režiimid oleksid selle üle kadedad.
Viimase kuue aasta jooksul on Gruusia vanglates surnud 653 vangi. Kui aasta tagasi soovis Gruusia opositsioonipoliitik nendest numbritest rääkida, hakkasid president ning valitsusliikmed lihtsalt naerma. Igaüks võib selles oma silmaga veenduda siin.
Paljud on kindlasti näinud eelmisel aastal avalikkuse ette jõudnud kohutavaid videoid massilisest vangide piinamistest Gruusia vanglates, kuigi juba 2006. aastal raporteeris Human Right Watch Gruusia vanglate kohutavast olukorrast.
Eelnevalt mainitud Gruusia valitsuse „nulltolerantsi“ tõttu hukati paljud noored tänavatel või sildistati nad kurjategijateks ilma igasuguse asjakohase uurimiseta. Ühe järjekordse juhtumi puhul leidis Euroopa Inimõiguste Kohus järgmist: “Gruusia Siseministeerium, riigiprokurör, vanglate osakond, kohtud ning Gruusia president toimisid kõik nii, et vältida õiguse mõistmist”. Miks me ei ole kunagi kuulnud Teie kommentaare kõige selle kohta, härra Kelam? Kas Teie meelest võib pidada vägivallaks katset tuua isikud, kes antud kuritegude eest vastutavad, kohtu ette? Kas on vägivald muuta kohtuistungid taas avalikuks, mille eelmine valitsus keelas?
Mina isiklikult nimetaksin seda õigluseks ning seaduskorraks. Kuidas saab seda kutsuda demokraatiaks, kui alates Rooside revolutsioonist 2003. aastal on Gruusia põhiseadust muudetud 25 korral. Kusjuures põhinetud on vaid ühe mehe, president Saakashvili vajadustele ning ideedele! Muide, pärast ühte säärast muudatust sai ta ka õiguse parlament laiali saata ning nimetada ametisse uus parlament vastavalt oma eelistustele? Kas nii toimib demokraatia, härra Kelam?
Ma ei taha naiivselt väita, et kõik, mis toimus Gruusias eelmise valitsuse ajal, oli halb ning on nüüd taas kõik õige ja korrektne, kuid oluline on olla objektiivne. Avaldatud kriitika peaks olema konstruktiivne ja põhinema faktidel, mitte demagoogial. Võib-olla tõesti puudub uuel valitsusel kogemus ning kindlasti teevad nad palju vigu. Siinkohal vajavad nad abi, mida nad õnneks ka küsivad, kaasates Lääne poliitikuid ning rahvusvahelisi organisatsioone
Gruusia vajab toetust ja abi rohkem kui ei kunagi varem ja Teie, härra Kelam, olete üks nendest inimestest, kes võiksid seda tänu oma suurtele kogemustele ja teadmistele pakkuda. Selleks tuleks aga Gruusiat külastada, rääkida erinevate osapooltega, analüüsida fakte ja olukorda ning alles seejärel, kõigele sellele toetudes, oma seisukohad ning järeldused sõnastada. Ma siiralt loodan, et Teie koos oma kolleegidega edasipidi nii ka toimite.
