Anvar Samost: EL reguleerib tolmuimejate ja kohvimasinate kasutust, aga mitte korruptsiooni tõkestamist
Ehkki tegemist on ilmselgelt olulise teemaga, puudub Euroopa Liidus ühtne ja toimiv regulatsioon, mis võimaldaks kuritegelike režiimide musta raha vastuvõtmise ja välisriikides korruptiivsete suhete loomise eest karistada.
Euroopa Komisjon tegeleb korruptsioonivastase võitluse raames peamiselt liikmete vastavate meetmete monitoorimisega. On olemas rida mahukaid korruptsiooniteemalisi dokumente, kuid mingit tulemust need – nagu Venemaa korruptiivse mõju ulatusest järeldada võib – andnud ei ole.
Komisjon ise on välja käinud ühe näitaja – 120 miljardit eurot aastas ehk üks protsent kogu Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist (SKP), kui korruptsioonist tuleneva kahju liikmesriikide majandustele. See annab samas indikatsiooni, et korruptsiooni nähakse eelkõige madalatasemelise, konkurentsi ja äritegevust pärssiva turutõrke taolise takistusena.
Tegelikult peaks Euroopa Liit korruptsiooni nägema julgeolekuohuna.
Aastaid on ajakirjandus nii Euroopas kui Venemaal kirjeldanud Vladimir Putini režiimi tegevusi lääneriikide õõnestamisel korruptiivsete suhete loomise ning musta raha kasutamise teel. Viimastel kuudel on Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas ning Euroopa Liidu piinlikult nõrga reaktsiooni mõjul Kremli korruptiivse praktika detaile ja ulatust veelgi põhjalikumalt kajastatud.
Piisab kui vaadata Saksa suurfirmade lobitööd Venemaale kavandatavate sanktsioonide vastu või mõne lõunapoolse Euroopa riigi poliitikute positsioone. Või kuritegeliku raha hulka, mis on voolanud ja voolab Venemaalt Londoni ja Vahemere-äärsete piirkondade kinnisvarasse.
Korruptsioon ei ole ainult juriidiline kategooria. Lihtsustatult on korruptiivsus kitsaste huvide eelistamine üldistele huvidele nende poolt, kellele üldiste huvide kaitsmine on ühiskonnas usaldatud. Korruptsioon on alati autoritaarsete režiimide huvides ning avatud ühiskondi lõhestav ja nõrgestav.
Ameerika Ühendriigid ei ole kindlasti vabad välismaistest korruptiivsetest mõjudest, kuid sealset regulatsiooni ja praktikat vaadates on selge, et võrreldes Euroopaga on ohtu vaba maailma põhiväärtustele paremini mõistetud. Üheks oluliseks poliitilise korruptsiooni tõkkeks on 1977. aastast kehtiv Foreign Corrupt Practices Act.
Foreign Corrupt Practices Act ehk välismaiste korruptiivsete tegevuste seadus keelab väga laias sõnastuses altkäemaksude andmise välisriikide võimukandjatele, ametnikele, erakondadele. Seaduse poolt loodavaks hüveks USA ühiskonnale on kindlus, et nende ettevõtted ei astu ebaseaduslikke samme ka oma välismaistes operatsioonides. Seega ei saa korruptiivne mõju liikuda vastupidises suunas.
Sageli algab Kremli korruptiivne mõju mõne Euroopa ettevõtte soovist saavutada Venemaa turul teatud eesmärke, sõlmida lepinguid, saada tellimusi või juurdepääsu. Tihti on nende soovide taga ka vastava riigi toetus kõige kõrgema poliitilise tasandini välja. Kui lääne poolt on astutud esimene ebaseaduslik samm, siis on reeglina võimatu vältida ka vastupidist mõju ning laiemat euroopalike väärtuste lagunemist.
Uues Euroopa Parlamendi koosseisus peaksid kõik Eesti saadikud seisma selle eest, et algatataks ja surutaks läbi reeglid, mis on sarnased USA Foreign Corrupt Practices Act’ile, kuid sellest laiema rakendusalaga, eelkõige Venemaa korruptiivse mõju tõkestamiseks. Luban, et see on üks teemadest, millega mina kindlasti tegeleda kavatsen.
