Ants Laaneots: „Tahtejõudu on vaja!“
Kindral Ants Laaneots pidas Tallinna saksa gümnaasiumi õpilastele ettekande riigikaitsest ja vastas abiturientide küsimustele. Õpetajate Leht on andnud ülevaate kohtumisel esitatud küsimustest ja kindrali vastustest.
2011/2012. õppeaastal õpib Eestis riigikaitseõpetust ligikaudu 2800 õpilast 132 koolis. Tallinna saksa gümnaasiumis on riigikaitseõpetust õpitud kümme aastat. Kooli viiest vilistlasest on saanud elukutselised sõjaväelased ning kaheksast kaitseliitlased, osa noormehi on läinud tööle politseisse ja päästeteenistusse.
Novembri lõpul külastas Tallinna saksa gümnaasiumi kindral Ants Laaneots. Ta kohtus kooli juhtkonnaga, pidas õpilastele ettekande „Laiapõhjaline riigikaitse” ning külastas riigikaitseõpetuse klassi, kus vastas 12. klassi noormeeste küsimustele. Huvi tunti ajateenistuse, kindrali isiku ja poliitika vastu.
Millele tuleks ajateenistuseks valmistudes tähelepanu osutada?
Ants Laaneots: „Ajateenimises ei ole midagi katastroofilist. Pannakse rivis käima – no mis see teeb? Kella pealt tõused, kella pealt lähed magama – see õpetab korrast lugu pidama. Mõni ei oska algul voodit ise üles teha, teine ei suuda nööpi ette õmmelda – neid asju harjutage, sest kaitseväes ema appi ei tule.
Elatakse kasarmus, et oleks pidev lahinguvalmidus. Kasarmus tekib ka kamraadluse tunne, sest ollakse kogu aeg koos. Kaitsevägi annab palju sõpru. Kui mehed tulevad kordusõppusele, ollakse üksteist nähes väga rõõmsad, tuntakse tugevat küünarnukitunnet. Eesti kaitseväes jääb üks ja sama meeskond kokku 15–20 aastaks. See kujundab hea kaitsetahte, organiseerituse, kaitsevõimekuse.”
Mis spordialasid eelistada?
„Kas teil suusatajaid on? Tehke sporti värske õhu käes. Ükskõik mis ilmaga. Ainult paduvihmaga jätke vahele. Organismile on vaja värsket õhku ja karastust. Ärge kartke higistada. Kõik kahjulik tuleb organimist higiga välja. Enda korralikult vormi ajamiseks on vaja umbes aasta aega spordiga süsteemselt tegelda. Noorte füüsilised võimed arenevad kiiresti. ”
Kuidas te ennast vormis hoiate?
„Kui tööpäev ei veni 14–16 tunni pikkuseks, siis teen õhtul neli kilomeetrit sörkjooksu, harjutan hantlitega, tuletan meelde poksi- ja karatelööke, teen painutusharjutusi. Ma saan varsti 64-aastaseks ja enam ennast väga tagant ei sunni, kuid kehakaalu hoian normis. 22-aastaselt sõjakooli lõpetades kaalusin 83, praegu kaalun 84. Ainult Etioopias sõjategevuse piirkonnas langes mu kehakaal järsult. Siis kaotasin kaheksa kuuga 11 kilo. Hirmus kuumus ning füüsiline ja moraalne pinge avaldasid oma mõju. Peeglisse vaadates ei tundnud ennast äragi.”
Kuidas teist sai kaitseväe juhataja?
„Tahtejõudu, poisid, on vaja. Selgroog peab kõva olema. Kui mehel on selgroogu, saavutab ta elus alati midagi.
Jonn, tahtejõud ja visadus. Kes tahab, see võib kaitseväes väga head karjääri teha. Võimalusi on palju. Peas peab muidugi kõik korras olema. Arvan, et sõjavägi teeb mehe. Mina olen rahul.”
Kus te koolis käisite?
„Kasvasin üles Kilingi-Nõmmel. 1965. aastal tegin kaks klassi ühe aastaga. Olen ilma vanemateta kasvanud. Isa oli metsavend, võeti kinni, kui olin kuuekuune. Ema suri, kui olin nelja-aastane. Suvel pidin tööl käima, et saaksin endale sügisel riideid selga osta.”
Missugused on naiste võimalused aega teenida?
„Võimalusi on. Vahipataljoni staabiülem on naisterahvas. Tapal on vabatahtlikke naisajateenijaid. Aga ütlen ausalt, et ma ei tahaks kunagi näha naisi ja tüdrukuid lahingüksustes. Kes on Afganistanis käinud, see saab aru, miks ma nii arvan.”
Kui tõenäoline on, et Venemaa tungib Balti riikidele kallale?
„2014. lõpuni ei juhtu midagi. Sel kevadel on presidendivalimised ja 2014. aastal Sotši olümpiamängud. Venelastel on kurb kogemus 1980. aasta Moskva olümpiamängudega, mida enamik arenenud riike ignoreeris, sest NSV Liit oli tunginud Afganistani. Niisugust prohmakat ei saa nad endale teist korda lubada. Elame rahulikult 2014. aasta lõpuni.”
