Anto Raukas: Kodude maamaksust vabastamine on liberaalide võit ja sotsialistide kaotus
Süvenegem asjasse ja me veendume, et Euroopas on just sotsialistliku kallakuga parteid suurimad maa ja kinnisvara maksutamise pooldajad.
Ühendkuningriikides pooldavad seda leiboristid ja meil Eestis kirglikult sotsiaaldemokraadid. Ideoloogilisel maastikul eelistasid kommunistid minna veel kaugemale ja eraomandis oleva maa maksustamise asemel natsionaliseerida.
Heites pilgu ajaloole, siis pealiskaudsel vaatlemisel võib tunduda, et liberaalid justkui toetavad maamaksu. Tõepoolest, 17. ja 18. sajandil toetasid tänase liberaalse ideoloogia esiisad Turgot ja Quesnay ühtse maamaksu kehtestamist Prantsusmaal. Siiski unustatakse, et nende eesmärk oli takistada aadlit liigselt maad kokku ahnitsemast. Toonases agraarses ühiskonnas oli just maa peamine sissetulekuallikas. Teine põhjus, mis ajendas Turgot maamaksu peale suruma, oli Prantsusmaa riigieelarve suur defitsiit, mida üritati erandkorras täita maksureformidega.
Ideoloogiliselt on liberaalid alati lähtunud printiibist, et riik ei piira kodanike tegutsemist ega kehtesta liiga kõrgeid maksumäärasid. Samuti pole liberaalide eesmärk kunagi olnud karistada kedagi kodu omamise eest. Pigem on tahetud kodu omamist just väärtustada.
Maamaksu vabastus kogu elamumaalt
Osades piirkondades, peamiselt miljööväärtuslikel aladel, on kinnistute jagamisele seatud piirangud, mille tõttu võib see olla teostamatu. Eriti teravalt puudutab see mitmeid Tallinna linnaosasid, näiteks Nõmmel on soovituslik krundi suurus 1500 ruutmeetrit. Teatavasti kaotatakse Tallinna linnas 2012. aastal elamumaalt maamaks kuni 1500 ruutmeetri ulatuses, kuid suurema krundi korral tõstetakse ülejäänud maal maksustamise piirmäära seaduse järgi lubatud maksimaalse 2,5 protsendini. Seega satub osa koduomanikest paratamatult olukorda, kus nad saavad küll osaliselt maamaksuvabastuse, kuid ülejäänud kinnistu eest tuleb tasuda märgatavalt rohkem maamaksu.
Arvestuslikult moodustavad maamaksu administreerimiskulud hetkel umbes viiendiku kogusummast. Juhul kui tiheasustusega alal vabastatakse 0,15 hektari ja mujal kahe hektari suurune maa maamamaksust, siis administreerimiskulude osakaal elamumaal, mis jääb nimetatud piirmäärast üle, kasvab oluliselt. Põhjuseks on asjaolu, et maamaksust laekuvad tulud vähenevad märgatavalt, kuid administreerimistööd ja -kulud ei vähene proportsionaalselt.
Seetõttu tegi Omanike Keskliit riigikogu Rahanduskomisjonis toimunud arutelul ettepaneku, et eelnõus lloobutaks senistest 0,15 ja kahe hektari piirmääradest ning koduomanikud vabastatakse maamaksust kogu neile kuuluva elamumaa ulatuses.
Maamaksuvabastus terves Eestis
Omanike Keskliidu arvates on omandimaksudest vabastamise näol tegemist põhimõttelise küsimusega. Ent ühiskonnas tõstatus maamaksu probleem pragmaatilistel põhjustel — 2008. aastal Tallinna linn tõstis maamaksumäära 2,5 korda ning see andis valusalt tunda tuhandete inimeste rahakottides. Tänaseks on pealinna võimukandjad asunud oma varasemat otsust ümber hindama, kuid on arusaamatu, miks nende parteikaaslased on riigikogus eelnõu teisel lugemisel asunud asja venitama, takerdudes protseduurilistesse ja tehnilistesse detailidesse.
Koduomanikud kutsuvad opositsiooni ja koalitsiooni matma sõjakirvest ning ennekõike mõtlema kodanikele, keda antud seadus puudutab. Hiljemalt aastaks 2013 peavad kodualused maad olema vabastatud maamaksust üle Eesti, sest iga venitatud kuu tähendab koduomanikule praeguses raskes majandusolukorras järjekordset väljaminekut.
Autor on Omanike Keskliidu volikogu liige.
