Ansip: euroliit on Vene agressioonis kaudselt süüdi
Meie seisukohad on selged. Kõigepealt peab Venemaa lõpetama agressiooni suveräänse naabermaa vastu ja oma väed sealt välja tõmbama. Teiseks on täiesti selge, et Venemaa on rahuvalvajana läbi kukkunud. Gruusias käib praegu täie-mõõduline sõda, kus Venemaa on konflikti üks osaline ning rahuvalvajana teda enam aktsepteerida ei saa.
Rahuvalvemissiooni peavad üle võtma rahvusvahelised rahuvalvejõud. Ka Euroopa Liit peab oma senised suhted Venemaaga üle vaatama. Mõneti peame praegu tunnistama, et meie, s.t Euroopa Liit on süüdi selles, et Venemaa sai endale sõjaks ajendi, mis loomulikult ei ole mitte mingi õigustus ega kooskõlas rahvusvahelise õigusega sõja alustamiseks.
Mida te silmas peate?
Oma kodanike kaitsmist. Tänu Euroopa Liidu viisapoliitikale ehk siis meie viisapoliitikale on Vene kodanikel Euroopas reisimine märksa lihtsam kui Euroopa Liidule väga sõbralike riikide kodanikel, näiteks Moldova või Gruusia elanikel. Me oleme seetõttu stimuleerinud seda, et väljaspool Venemaad võtavad inimesed endale Venemaa kodakondsuse ja sellega oleme justkui andnud ajendi Venemaale oma kodanike kaitse ettekäändel alustada sõjategevust suveräänse riigi vastu.
Viisapoliitika peame kohe kindlasti Euroopa Liidus uuesti läbi vaatama. Selliselt jätkates töötame iseendale vastu. Loomulikult on Venemaa partnerina näidanud oma tõelist palet ja sellest peab EL oma järeldused tegema.
Kui mures oma saatuse pärast peaksid Eesti inimesed olema?
Kogu maailm peab olema mures, sest külma sõja järgne periood on nüüd läbi. Putin on varem korduvalt öelnud, et Venemaa pole enam nõrk ja Venemaaga ei mängita — mis iganes see tema meelest võiks tähendada. Nüüd on Putin oma sõjakalt retoorikalt üle läinud otsesele sõjalisele tegevusele ja näidanud, missugune Venemaa tegelikult on. Kogu demokraatlik maailm peab sellest oma järeldused tegema.
Venemaa üks kindel eesmärk paistab olevat Saaka‰vili kukutamine. Kas meie toetame Saakašvili võimulpüsimist?
Meie toetame iseseisvat Gruusiat ja kindlasti ei ole nõudmine vahetada demokraatlikult valitud president 21. sajandil vastuvõetav.
Lätist läks koos Baltimaade, Ukraina ja Poola presidentidega Tbilisisse hoopis peaminister. Miks?
Eellugu Gruusiasse sõidul on pikem. Ma tahtsin pühapäeva õhtul minna Riia kaudu Tbilisi, kõik piletid olid olemas. Olin juba Rõngust kaugelt läbi, mitte veel päris Valgas — mul oli kindel minek, sest mul oli ka reisikindlustus olemas. Aga siis tuli teade, et Riia-Tbilisi reis on tühistatud ja me pöördusime tagasi. Tbilisis mind juba oodati. Mäletame ju ise, kui oluline meile omal ajal oli, et valitsusjuhid, presidendid, ministrid Eestisse tulid. Otsisime edasi võimalusi, et ma saaksin ikkagi minna.
Loomulikult oleme olnud telefoniühenduses teiste peaministritega ja leppisime Ivars Godmanisega kokku kohtumise täna (teisipäeval — toim) kell viis Valgas. Siis tuli Gruusiast teade, et nad saadavad mulle oma lennuki Eestisse järele. Loomulikult pidin oma Läti kolleegile ütlema, et lähen Gruusiasse ja meie kohtumine jääb ära. Ivars Godmanis lausus seepeale, et ta tuleb kaasa. Loomulikult ütlesin: kena, läheme siis koos!
Eile õhtul kell 8 tuli teade meie presidendilt, et Poola president on valmis oma lennukiga minema ja võtma kaasa teised presidendid. Eks see oli juba varasem otsus, kuid mingite kavade järgi pidi see visiit hiljem toimuma. Nüüd oli see reis kavandatud tänasele päevale, nagu minugi reis, millega pidi liituma Ivars Godmanis. See pole aga aktsepteeritav, et vabariigi president ja peaminister samal ajal viibivad kriisikoldes. Kui vabariigi president on otsustanud minna, siis peaministril pole enam valikuvõimalust.
Ega te sellepärast ometi pettunud ole?
Muidugi olen ma pettunud.
Mis saab humanitaarabisaadetisest? Ega see selle lennukiga teele ei läinud?
Ei. Need on erinevad reisid. Humanitaarreis peab kandma selgelt oma eesmärke.
Kui on tegu vipireisiga, on see hoopis teine reis ja sõjaväelaste pardale võtmine tähendab juba hoopis kolmandat staatust. Kindlasti ei saa humanitaarreisi sildi all korraldada vipireise. (Humanitaarabi läks teele eile varahommikul ja lõunaks oli sama lennuk Jerevanist juba tagasiteel 83 sõja jalust naasva Eesti ja teiste maade kodanikega — toim).
