Andrus Ansip, sa näed ja sa ei mürista!

 (32)
Jäätmemajandustehnika
Jäätmemajandustehnika---

Jäätmekäitlusvaldkonda peetakse tihti veidi hämaraks ja koguni maffiaga seotud äriks. Valdkonnas sees olevale inimesele tunduvad sellised stereotüübid naljakad. Pärast jäätmemajanduse erastamist, turu korrastumist ja seadusandluse täiendamist on jäätmekäitlus tööstusharu nagu iga teinegi. Tegelikult on jäätmekäitlus isegi üllas tegevus — töö keskkonna heaks ja hüvanguks.

Samas on valdkonnale halvapoolne maine ka probleemiks – see tõmbab ligi sahkerdajaid ja aferiste, näiteks nagu firma, kes küll sai keskkonnaministeeriumi käest miljonid "Teeme Ära" kampaania prügi käitlemiseks, kuid jättis töö tegemata. Kui tavaliselt jäävad sahkerdajate sammud lühikeseks ja tekitatud kahjud kordumata, siis nüüd on olukord muutunud oluliselt halvemaks ja tekitab turuosalistes tõsist muret.

Üks hiljutine näide on Võru Umbsaare jäätmejaama rajamise protsess. Selgituseks – jäätmejaama rajamiseks on vaja investeeringuid ca 2,5 miljoni krooni ulatuses – see on summa, millega finantseeriti näiteks Põlva prügipressiga ümberlaadimisjaama rajamist. Võru linna jäätmejaama rajamiseks eraldati aga esmalt 3,8 miljonit krooni, muretseti linna poolt krunt ja telliti mahukas projekt.

Siis aga võttis asi aga hoopis ootamatu pöörde – äkki otsustati linnaisade poolt eelistada asukohavalikul MTÜ Pakendiringluse krunti 3 km esialgsest eemal ja MTÜ Võru Jäätmekeskus (kuhu kuuluvad Võru linn ja Võru vald) esitas KIKile uue taotluse projekti finantseerimiseks 14,5 miljoni krooni ulatuses, mis rahuldati küll pärast läbirääkimisi 8,8 miljoni krooni ulatuses.

Huvitav on, et projekti finantseerimine toimus kõikide taotlusvoorude väliselt ja ei leidnud kajastamist avalikes dokumentides, info lisati internetti alles hiljuti. Teadaolevalt on MTÜ Pakendiringlus seadnud hoonestusõiguse MTÜ Võru Jäätmekäitluskeskuse nimele. Millistel tingimustel MTÜ Võru Jäätmekeskus hoonestusõiguse lepingud sõlminud on, kuidas kasutatakse tegelikult vajalikust 3 korda suuremat rahasummat ja miks Reformierakonna kontrolli all olev KIKi nõukogu otsustas finantseerimist jõuliselt korraldada, on väga huvitavad küsimused.

Huvitav on ka see, miks sama erakonna poolt juhitud omavalitsus kruntidega nii ootamatuid vangerdusi tegi.

Jäätmekäitlusringkondades on avalik saladus, et MTÜ Pakendiringlus ja sellega seotud ettevõtted (sh MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Keskus ehk MTÜ LEA, Polli Prügila OÜ, Eesti Rehviliit, Eesti Elektroonikajäätmete Liit MTÜ, Nelitäht OÜ, Nordline Baltic OÜ jne) moodustavad sisemise hierarhiaga organiseeritud ettevõtete ühenduse, kelle mõju ulatub poliitikute kaudu erinevate seaduste, EL rahade ja turgu mõjutavate otsusteni.

Mittetulundusühingu (MTÜ) vorm on selle grupi ärieesmärkide saavutamisel laialt kasutusel. MTÜde aruandlus ei ole koheselt avalikest registritest kättesaadav, mitmete MTÜde ja ettevõtete samaaegne kasutamine segab vett ning seetõttu on tavakodanikul või isegi meedial raske jälgida, mis toimub ja mis mida mõjutab.

Jäätmekäitlusturul praegu toimuv teeb Ragn-Sellsile tõsiselt muret. Kui Aavo Kokk Eesti Päevalehes ("Lätis jagasid nad raha omavahel ära") kirjutas, et Lätis on lugu paha, kuna neil on Parex ja korruptsioon, siis meil on olukord tõesti parem, sest meil Parexit ei ole. Ülalpool kirjeldatud kummastavad skeemid saavad tegelikult tekkida ainult kas otsustajate rumalusest või otsustajate omakasupüüdlikkusest. Kumb variant antud juhul kehtis – ei hakka omapoolset hinnangut andma, aga kumbagi varianti ei tahaks tänapäeva Eestis näha.

Kui praegust olukorda ei saa kiiresti parandatud ja sellest mastaapsemad (ringkondades teadaolevad) "projektid" ei saa peatatud, siis on see tõsine tagasilöök Eesti majanduslikule arenguvõimele, investorite usaldusväärsusele ja vabale turumajandusele. Arvan, et riigimeestel oleks aeg valida, kas Läti tee või Euroopa tee. Sellised valikud (mitte valimisloosungid) teevad siis meist need, kes me oleme ja need kelleks me saame.

Andrus Ansip, sa näed kõike seda, palun mürista! Ainult avalikustamine, riigikontrolli, meedia või mis iganes teiste organite kiire sekkumine saab olukorda ehk parandada. Miks mitte võtta just valimiste eel selged ja ausad seisukohad toimuva suhtes. Ehk aitaks see nii mõnegi hääle juurde? Indrek Tarandi europarlamendi hääled selles osas soodsat turuolukorda näitasid.