Andrus Ansip: Elukvaliteet paremaks võlgu elamata

 (222)
Andrus Ansip: Elukvaliteet paremaks võlgu elamata
Foto: Ilmar Saabas

Peaministrikandidaadi ettekanne riigikogule valitsuse moodustamise alustest: „Austatud riigikogu esimees, austatud riigikogu liikmed, head külalised, Eesti rahvas!

Riigikogu hoone oli esimene avalik hoone Tallinnas, millesse projekteeriti elektrivalgustus. See oli sümboolne tegu: toona uusima tehnoloogiaga varustas vaba rahvas esimesena oma esinduse koja, sest just siit, sellest saalist tuleb nõuda ja tahta värskeid lahendusi ja vaimuvalgust.

Meie kaasajal ei ole elekter ega elektrivalgustus enam teab mis uudis. Oleme jõudmas suisa nii kaugele, et järgmisest aastast sõidab Eesti teedel tuhat elektriautot ning laadimiskohti leidub üle riigi. Eesti on kiirelt arenev riik.

Ka maailm meie ümber ei ole tardunud, muutumatu keskkond. Kui Eesti riiklus muutub järjest stabiilsemaks ja kindlamaks, siis maailma tervikuna paistab ees ootavat pigem rahutu ja keeruline ajajärk. Rahvusvahelised suhted tähtsustuvad üha enam: nii Liibanonis, Põhja-Aafrikas kui Jaapanis toimuv puudutab meid vahetult. Me peame toimuvat mõistma, et olla valmis õigel hetkel vajalikke samme astuma. Läbi liikmelisuse mõjukates rahvusvahelistes organisatsioonides on Eesti otsustajate hulgas. Otsustamine tähendab vastutust, mis ületab Eesti ja sageli Euroopa piirid. Me oleme koos sõprade, partnerite ning liitlastega valmis vajalikul hetkel tegema vajalikke otsuseid. Me mõistame, et üksnes reageerimisest rahvusvahelistele probleemidele ei piisa, neid tuleb suuta ka ennetada. Eesti on uhke oma inimeste üle, kes aitavad lahendada kriise maailma eri paigus.

Viimaste aastate suurim sõlmküsimus peaaegu kõigi maailma riikide jaoks on olnud toimetulek ülemaailmse majanduskriisiga. Riigid käitusid kriisis erinevalt. Mõned alles otsivad väljapääsu. Kuid üksmeelel on majanduseksperdid üle maailma selles, et kriisiga toime tulemiseks on võtmetähtsusega eelarve tasakaal, reservid ja võimalikult paindlik majandus, sealhulgas madal võlakoormus. Valitsus, kes hakkaks nüüd igapäevakulutusteks laiali jagama laenuraha, poleks viimaste aastate kriisikogemusest mitte midagi õppinud. Sellisel valitsusel puuduks õppimisvõime täilikult. Sellist valitsust Eesti endale lubada ei saaks.

Lugupeetud riigikogu, valitsus, mille moodustamiseks ma täna teie ees toetust küsin, lubab valitsemislepingu esimeses punktis viia valitsussektor hiljemalt aastaks 2014 struktuursesse eelarve ülejääki ning hoida seejärel ülejääki kõigil kasvuaastatel. Sellega oleme selgelt sõnastanud, et mandaati küsiva valitsuse inimeste elukvaliteedi tõstmisele suunatud poliitikat raamib vastutustundliku ja aruka majandamise kohustus — kohustus arendada Eestit ka edaspidi atraktiivse ja usaldusväärse majanduskeskkonnana. See ei ole kerge ülesanne, kuid ma olen lootusrikas, sest sündiva uue valitsuse osapooled on hästi kokku töötanud vana — me oleme koos ära söönud mitu puuda soola ja majanduskriisis karastunud.
Austatud rahvaesindajad.

Täna on kolmas kord, kui kõnelen teie ees lähtuvalt meie põhiseaduse 89. paragrahvist. Esitades valitsuse moodustamise aluseid, rõhutan, et need kümme iga Eesti peaministri ja valitsuse suurt ülesannet, mida nimetasin siinsamas puldis nelja aasta eest, on endiselt aktuaalsed. Valitsuse tegevuse suurim eesmärk on inimeste elukvaliteedi tõstmine — sellise Eesti, sellise elukeskkonna loomine, kus edeneb meie kultuur, kuhu sünnib rohkem lapsi ja pikeneb eestlaste eluiga ning kus inimesed soovivad hea meelega elada.

Mida kavatseb uus valitsus selleks teha, kui te võimaluse annate?

Kavatseme jätkata alustatud struktuurseid reforme hariduses ning langetada hädavajalikud strateegilised otsused energeetikas. Meil tuleb ära teha eri- ja sooduspensionide reform, kehtestada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus ja suurendada tööturu turvalist paindlikkust. Kavatseme langetada tööjõumakse, vähendada tulumaksumäära samale tasemele käibemaksumääraga, kaotada tööga seotud tasemekoolitustelt erisoodustusmaksu, ettevõtlussõbralikkuse suunas edasi arendada üldist majanduskeskkonda ning suurendada meie lastega perede ja pensionäride sotsiaalset turvalisust.

Konkurentsivõimeline majandus, peresõbralik riik, sotsiaalne turvatunne ja kõrgelt haritud rahvas on meie suurimad sihid.

Head sõbrad.

Korras majandus toob kaasa kõigi Eesti inimeste elatustaseme tõusu — nii võtan ühe lausega kokku mahuka, 55-leheküljelise koalitsioonileppe. Eesti inimeste elatustaseme tõusu eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimeline majandusstruktuur, sest just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus, teenused lastega peredele, turvalisus ja heal tasemel haridus. Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas — Eestis tehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Riik panustab majanduskasvu atraktiivse ja usaldusväärse keskkonna loomisega: hariduse, teaduse ja kultuuri arendamisega, tööturupoliitika, taristu-, IT-, energia- ja transpordipoliitikaga, õiguspoliitika ja majandusdiplomaatiaga. Eesti jätkab meile edu toonud tugeva turumajanduse ja liberaalse majanduspoliitikaga, et koguda jõukust, mis muudab järk-järgult kõigil inimestel elu paremaks.

Valitsusliidu pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, mis kindlustab, et Eesti rahvas on kasvav rahvas.

Selleks tagame vanemahüvitise süsteemi jätkumise ning kehtestame lisaks vanemapensioni. Noorte huvitegevuses osalemise suurendamiseks ja riskikäitumise vähendamiseks kehtestame huviringiraha. Loodav valitsus peab õigeks, et peretoetuste maksmisel peab veelgi enam kehtima põhimõte, mille järgi toetatakse rohkem neid, kes reaalselt rohkem abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. Jätkame ka lapsehoiuvõimaluste paindlikumaks muutmist, et aidata vanemad kiiremini tagasi tööturule ja seeläbi suurendada perede sissetulekut.

Valitsusliidu tööturu- ja sotsiaalpoliitika eesmärk on inimeste sissetulekute, elukvaliteedi ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Väärtustame riigi hea majandusarenguga kaasnevaid kõrgemaid sissetulekuid, tegelikele vajadustele vastavaid inimväärseid toetusi ja väärikat vananemist.

Jah, viimane tähendab stabiilset pensionitõusu meie eakamatele.

Praeguste prognooside järgi on majandus kasvamas tempos, mille järgi võin öelda — pensionid järgmisel ja järgnevatel aastatel tõusevad.

Tööpuuduse vähendamisel pöörame põhitähelepanu noortele ning ka pikka aega tööturult eemal olnutele. Arendame tööturu olukorrast sõltuvalt aktiivseid tööturumeetmeid, muuhulgas palgatoetust, tööpraktikat, ettevõtluse alustamise toetust, erialase ettevalmistuseta inimeste koolitamist. Parandame töötukassa võimet aidata inimesi uue töökoha leidmisel, pakkudes kiiremat teenust, tänapäevaseid infotehnoloogilisi võimalusi ning isiklikumat lähenemist.

Kuid kõige parem vahend tööpuuduse vastu ja inimeste jõukuse kasvatamiseks on loomulikult haridus, seepärast on väljakutsed hariduspoliitikas kahtlemata sellele valitsusele ühed olulisemad.

Meie pikemaajaline eesmärk on viia Eesti haridus Põhjamaade tipptasemele. Põhjamaisel tasemel haridus algab lastehoiuteenuse ja korraliku alushariduse omandamise võimalusest igale lapsele, see tähendab kaasaegset üldharidust ja päädib kvaliteetse kõrgharidusega. Just viimane valdkond saab sündivalt valitsusliidult erilise tähelepanu — soovime ellu viia uuendused, mis teevad heal tasemel kõrghariduse tasuta kättesaadavaks kõigile võimekatele Eesti noortele.
Valitsusliit soovib Eestit näha ühiskonnana, kus väärtustatakse loovust ja loovisikuid. Ka professionaalne kultuur ja sellest osasaamise võimalus kõigile eestimaalastele on valitsuse tähelepanu keskmes.

Hea riigikogu ja austatud külalised, kinnitan teile siit kõnepuldist, et Eesti välispoliitika eesmärk ei muutu — see on Eesti julgeoleku ja heaolu kasvu kindlustamine. Oleme edaspidigi aktiivsed rahvusvahelistes organisatsioonides. Kujundame poliitikat Euroopa Liidus, Põhja-Atlandi Alliansis, ÜROs ning teistes kooslustes. Süvendame transatlantilist koostööd, hoiame häid suhteid kõigi oma sõprade ja naabritega, arendame Euroopa Liidu idapartnerlust, seisame inimõiguste eest, tõhustame arengukoostööd ning anname panuse kriiside lahendamisse maailmas.

Viimase aja sündmused on selgelt näidanud, et Eesti inimeste kaitse ja neile abi osutamine välismaal on üks riigi oluline tegevus. Mida rohkem Eesti areneb ja maailm meie jaoks avardub, seda enam kasvab riigi roll kodanike ja ettevõtete kaitsmisel.

Head kuulajad.

Eesti ei ole enam üleminekuriik. Ma ei jaga aga arvamust, et Eestist on juba saanud niinimetatud igav Põhjamaa või et me ülepea peaksime endile selliseks riigiks muutumist sihiks seadma. Ma arvan hoopis, et Eesti võiks olla kiiresti arenev, vaba ja dünaamiline Põhjamaa. Selline riik ei saa kunagi päriselt valmis, kuid ei lakka kunagi püüdlemast parema elukorralduse, parimate võimalike elukeskkonna standardite poole. Olen veendunud, et just sellises Eestis me elada tahamegi!

Usun, et järgmisel neljal aastal valitseb Eestit tugev riigikogu ja võimekas valitsus ning koos viime Eesti nelja aasta võrra lähemale Euroopa jõukamatele. Loodan selles töös nii kodanikuühiskonna, meedia kui ka opositsiooni ausameelsele kaasaelamisele ja -mõtlemisele.

Tänan ja edu meile.”