Andres Tarand: Trombide tuuled on mõõtmatult tugevad
Siinkohal mõni tähelepanek kommentaaridest ja pisut neile lisa.
Inglise admirali Beauforti kaheteistkümne palli süsteem oli kasutusel pikka aega, 19. sajandi algusest ning selle „tõlkimine“ tuule kiiruseks (meetrit sekundis) ei ole täppisteadus, vaid ligikaudne mereleinete ja puude liikumise kirjelduste iseloomustamine tänapäevaste mõõtühikutega.
Kõige tugevama, kaheteistkümnenda palli, taha on tabelites kirjutatud sõna „orkaan“. See eksitab suurimate tuule kiiruste määramisel.
Orkaan on saksakeelne mugandus inglise keele sõnast hurricane, mis omakorda on arvatavasti saabunud Kariibi mere indiaanlastelt Kolumbuse meremeeste kaudu Hispaaniasse. Eesti keeles võttis orkaani kasutusele O.W. Masing, kes tegi selget vahet orkaani ja mõõtmeilt vähemate keeristormide (tromb, tuulispask, vesipüks, tornaado) vahel.
Meenutus on oluline sellepärast, et kuigi mõõtmeilt ja vältuselt väiksemad, on üldnimega trombideks kutsutud keeristes maksimaalsed tuule kiirused suuremad kui orkaanides (taifuunides). Üldist huvi pakkuvad „rekordid“ nende tuule kiirusest on isegi fikseerimata, kuna nad purustavad mõõteriistad (kui üldse juhtuvad ilmajaama läbima).
Niisiis, võttes arvesse Eestis möllanud tormid, oli orkaaniga tegemist ainult 1967. aasta 6.-7. augusti tormi puhul. 1969. aasta sügistorm oma Ruhnu rekordiga oli aga võimas esindaja meile peamiselt Islandilt tulevate tsüklonite perekonnast. Ja esimene maailma teadusliku käsitluse saanud vesipüks sündis küll Tallinna reidil, kuid nagu kõiki hilisemaidki, on teda kirjeldatud ainult tagajärgede ja mitte mõõtmiste põhjal.
Huvilisele, kes soovib ise tagajärgede põhjal tuulte tugevusi arvutada, toon esimese mulle teadaoleva meie kandi tuulispasa kirjelduse Nižni-Novgorodist aastast 1406. Novgorodi kroonika järgi: „Oli suur maru ja hirmus vihur“. Keeris tõstis õhku vankri koos hobusega ja inimesega ning kandis õudses vihuris ära kaugusesse. Järgmisel päeval leiti vanker üles teisel pool Volga jõge. See rippus kõrgel puu otsas koos surnud hobusega, aga inimene jäi teadmata kadunuks.
Eestis on suur osa ohtlikest, aga ka huvitavatest ilmanähetest seotud äikesega. Füüsikaliselt tähendab äike suurt energia kontsentratsiooni kogu troposfääri läbiva (10-11 km) kuid horisontaalselt tsüklonist suurusjärgu võrra väiksema läbimõõduga alal. Kuni teise maailmasõjani põhjustas välk otsetabamuste ja majade süütamisega kõige enam inimohvreid Eestis. Lisaks saarlaste ja rannaelanike uppumised tormi-iilides ümber paiskunud paatide tõttu. Tosinkond inimest on hukkunud ka otseselt trombide tagajärjel.
Osaliselt seletab suurt äikeseohvrite arvu asjaolu, et neil aegadel elas kaugelt üle poole rahvastikust maal ja talitas põldudel ning karjamaadel igapäevaseid asju ning kippus äikesepilve saabudes puu alla varju minema. Seda hoolimata asjaolust, et juba mainitud O.W. Masing tutvustas oma ajalehes põhjalikult Franklini leiutatud piksevarrast. Ta sõnum hakkas pärale jõudma alles 110 aasta pärast.
Praegused linnaelanikud on pikse (vanem vorm "pitkne") eest tunduvalt paremini kaitstud. Kuid ka maal on maandusi märksa rohkem kui mullu. Teiseks võivad inimesed nii linnas kui maal äikese ajal oma autokestes istuda, sest kindlamat paika välja ei mõtle. Iseasi on muidugi see, et nende autokeste kiirel kihutamisel juhtunud õnnetustes saab hukka rohkem inimesi, kui muiste piksevarrasteta külades.
Kuna praegu käib jutt ka lahkeks läinud kindlustusseltsidest (ootaks ja vaataks!), siis märgime, et talupoegade äikesega seotud õnnetustest olid rahekahjud põldudel need, mis äratasid mõisnikud organiseerima 1830. aastatel esimese kindlustusseltsi Liivimaal. 1990ndatel ei olnud see kuidagi võimalik.
Huvitavatest ja väga huvitavatest äikesega seotud nähetest mainin siinkohal ainult keravälku, mille kirjelduste rohkuselt paistis Eesti vähemalt Nõukogude Liidus positiivselt silma.
Ja lõpuks: usutavasti 1959. aasta juulis geodeesia välipraktikal olles elasin koos oma kursusega üle vapustava vaatemängu, kui õhtuhämaruses läks meie kohal Taevaskoja horisondi kolmest suunast lahinguks kolme pilve vahel. Võimas ja valgustav vaatemäng summutas ohutunde, kui seda paarikümne aastaselt üldse on.
