Loomulikult on ka analüütikuid, kes puude taga metsa püüavad näha (ja näevadki), kuid see pole in.

Hollandi üldsuselt võib aga üht-teist õppida. Kas või seda, kuidas Norras toimunu tausta pisut üldisemalt vaadelda.

Hollandis on palgatöölised reeglina konservatiive ehk parempoolseid valinud, lootuses, et nood rahaasjad eeskätt oma rahva huvides korras hoiavad. Ja kui tulebki kedagi aidata, siis pole valdavalt kristlikust moraalist lähtuv flaam kade ka ligimest aitama.

Suured rahvastikuränded (hollandlased pole siin ise patust priid) on aga toonud koju kätte olukorra, kus arvukas võõrseltskond asetub pisitasa proletariaadi rohkearvulisse seisusesse. See seltskond tähendab üha enam arvestatavat häälte hulka, mis toob omakorda kaasa kohustuse neile meeldida, nende mõningasi huvisid arvestada ja seda häälekalt ka deklareerida. See sobib kõige enam kohalikele sotsidele.

Kindlalt, kuid märkamatult nihkuvad rahvuslikud jõujooned paigast ja igasugusest rahvuslikkusest rääkimine muutub märkamatult ketserluseks. Ilmuvad koolid ja eraldatud saarelaagrid, kus kasvatatakse parteilist järelkasvu ja just eraldatus tagab häirimatu keskkonna uute juhtide tekkeks.

Hollandis on asjad arenenud sinnamaani, et multikultist kui läbikukkunud projektist on hakatud kõvemini rääkima (vähemalt isekeskis), kuigi see ei ole siiamaani „viisakas“ tegevus. Igasugused vastulaused kohtavad üsna raevukat hukkamõistu ja neis tingimustes võib-olla ongi parem lasta kõigel isevoolu minna.

Nii näiteks on ettevalmistamisel seaduseelnõu, mille kohaselt keelatakse 25 tuhande eurose trahvi ähvardusel netti üles panna video, mille on salvestanud su kodune turvakaamera ja millelt on näha su kodu „puhastanud“ varganägu. Idee ju hea — kui näete sellist tegelast ümbruskonnas, andke politseile kohe teada! Keeluseaduse kõva häälega välja ütlemata taust on aga see, et reeglina (see pole muidugi absoluut) on sealsed vargad äratuntavad oma välimuse tõttu, mis erineb üsna oluliselt kohalikust etnilisest koloriidist. Sellise materjali avalikustamine võib taas riivata kellegi etnilist uhkust ja seda võib käsitleda kui tagakiusamist just rahvuslikel motiividel…

Breiviki tegu on Hollandis, nagu mujalgi, üksmeelselt hukka mõistetud. Tegu kui selline ongi ebainimlik. Inimlikul tasemel saadakse tema motiividest (arvatavatest) aga siiski aru, sest ta astus vastu süsteemile, mis oli antipood eelmiste sajandite poolt looduga ja mida peeti loomulikuks vähemalt selles maailmas.

Küsimus taandub seega vaid meetoditele kui sellistele ja neid, tema poolt valituid, ei ole võimalik aktsepteerida. Selles mõttes võib flaamlastelt õppida — reeglina püüavad nad lahutada inimese ja tema teod, näha nende taga motiivi, stiimulit ja paljut muudki.

Äkki on midagi sellisest lähenemisloogikast ka siin õppida?