Andres Putting: Lätlased on ahneks läinud

Meie armsad lõunanaabrid on leiutanud uue viisi, kuidas riigikassat täita. Iga kuu trahvib Läti piirivalve kümneid eestlasi, kes piirideta Euroopa ideest innustatult arvavad, et riigipiiri saab ületada ilma ID-kaardi või passita.

Möödunud aasta detsembris hakkas kehtima Schengeni viisarežiim, mis kaotas ära piiripunktid Euroopa Liidu sees. See tähendab, et Schengeni riikide omavahelistel piiridel inimesi ei kontrollita: Helsingisse või Riiga peab saab sõita samamoodi nagu Tartusse või Tallinna. Eestist Portugali võib sõita läbi kogu Euroopa ilma piiridel peatust tegemata.

Paraku on reaalne elu on midagi muud kui lõhnastatud eurokoridorides kokkulepitu. Piirid võivad olla küll kadunud, kontrollpunktides lõõtsub vaid tuul ning hulgub mõni koer, aga Lätis on kohalik omavalitsus tööle pannud piirivalvepatrulli, mis ikkagi riiki saabujaid kontrollib. Trahvid ID-kaardi või passi puudumise eest ulatuvad kuni 150 lati ehk 3328 kroonini ning võimalik on kuni 15-ööpäevane arest.

Läbinud Eesti endise piiripunkti Iklas võtab teid umbes kilomeetri kaugusel piiril vastu Läti piirivalve patrull, kes küsib läti keeles passi. Paljud Lätis käinud võivad rääkida, et patrull teeb agaralt tööd hiliste õhtutundideni. Mina valmistasin lätlastele pettumuse, sest ulatasin neile ID-kaardi, ja sõit jätkus.

Lätlaste leidlikkusest raha teenida võiks tuua ka teise näite. Kuulsasse rannakuurorti Jurmalasse saamiseks tuleb linna piiril maksta üks latt ehk umbes 23 krooni. Kes tollipunkti ja kurvis asuvat ingliskeelset silti ei märka, selle peatab peagi Läti politsei patrull, kes pead vangutab ja juhi kirjaoskuse kahtluse alla seab.

Automaksust laekuvat raha kasutab Jurmala muide ranna heakorrastamiseks, teede remondiks ja keskkonnakaitseks. Kogunev summa polegi just väike: aastaga koguvad lätlased automaksu näol kokku meie rahas umbes 30 miljonit krooni.

Meie kokkukuivavate eelarvetega kimpus linnaisadel tasuks äkki lätlastelt õppust võtta ja näiteks Pärnu või Haapsalu samamoodi ära maksustada.