Andres Parve: Eesti kaitsetööstus on heal tasemel, kuid arendusteks napib raha
Esiteks defineerib dokument kaitsetööstuse. Me ei saa tõsiselt rääkida kaitsetööstusest, kui me ei tea, mida see endast kujutab. Kaitsetööstuse moodustavad Eestis registreeritud juriidilised isikud, mis tegelevad kaitse- ja julgeolekuotstarbelise teadus- ja arendustegevusega, tootmisega või seotud teenuste osutamisega. Eesti kaitsetööstus on oluline element tsiviilsektori toetusest Eesti riigikaitsele. Ilma tugeva tsiviilsektori toetuseta on Eestil kui väikeriigil ilmselgelt võimatu tagada tõhusat riigikaitset.
Teiseks on määratud kaitsetööstuse neli võrdset osapoolt: Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kaitsevägi ning kaitsetööstussektor, mida esindab Eesti Kaitsetööstuse Liit. Liit ühendab täna ca 90 ettevõtet erinevatest majandussektoritest. Suurimad valdkonnad on laeva- ja masinaehitus, metallitööstus, IT ja side. Liidus on esindatud strateegilised suurettevõtted nagu Elion, Eesti Energia, BLRT, VKG; tugeva ekspordivõimega keskmise suurusega ettevõtted nagu Baltic Workboats, Maru, Nortal, Milectria, ning nišivõimelised väikeettevõtted nagu Defendec, Skeleton Technologies, Englo, Eli.
Kolmandaks luuakse kaitsetööstuse andmebaas, mis hakkab pidama arvestust valdkonnaga seotud ettevõtete põhinäitajate üle. Andmebaas pakub riigile ja teistele koostööpartneritele usaldusväärset ja detailset informatsiooni ettevõtete kaitsetööstusalaste toodete, teenuste ning võimekuste kohta. Andmebaas loob reaalse abivahendi kaitsealaste vastuostude teenindamiseks, mille kaudu saab anda infot Eesti toodete kohta vastuostupartnerist maailma suurimatele kaitsetööstuskontsernile nagu Thales, MBDA või SAAB.
Neljandaks on dokumendis kirjas kaitsetööstuspoliitika elluviimiseks vajalikud meetmed. Nii luuakse prioriteetsetes valdkondades riiklikud projektid ning riik hakkab maksma turundus-, arendus- ja teadustoetusi.
Kaitsetööstuse liit peab kõige olulisemaks kaitseväe varustuse ja tehnika hooldusbaasi loomist, loodavate võimekuste elutsüklit tagava hoolduse rajamist ning Eesti riigikaitse kriitiliste või spetsiifiliste lahenduste väljaarendamist, mille alusel moodustubki Eesti kaitsetööstusbaas. Kaitsetööstusbaasi rajamine toimub arenguetappidena teenuse pakkumisest kaitseotstarbelise toote loomiseni, millega luuakse alus ekspordiks.
NATO on soovitanud oma liikmesriikidel eraldada vähemalt 2% oma kaitseeelarvest uurimis- ja arendustegevusele, seega peaks Eestis järgnevatel aastatel märkimisväärselt suurenema sihtfinantseeringud kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektidesse. Aastatel 2001-2010 toetasid kaitseministeerium ja kaitsevägi kokku 6,53 miljoni euro eest enam kui 50 kaitsealast teadus- ja arendusprojekti, mille tooteid on kaitsevägi edukalt kasutanud Iraagis ja Afganistanis.
Eesti kaitsetööstus suudab toota väga kvaliteetset toodangut, kuid üldine probleem on see, et raha jääb väheks toote väljaarendamiseks. Seetõttu on kaitsetööstuse jaoks on oluline, et riik eraldaks rohkem raha arendustoetusteks, et ettevõtted saaksid juba olemasoleva kompetentsi pealt edasi arendada ekspordivõimelisi tooteid.
Ei tohi unustada ühte fundamentaalset põhitõde: kaitsetööstuse arendusprojektid on teostavad ainult riikliku finantseeringu alusel või siis riikliku ja omafinantseeringu seguna. Puhtalt omavahenditest finantseeritakse vaid baaskontseptide modelleerimist ja esialgsete prototüüpide valmistamist. Heaks näiteks siin on Baltic Workboats, kelle insenerid koostöös Rootsi rannavalvega valmistasid ligi aasta kestnud konsultatsioonide käigus ette spetsiaalse laeva projekti ning ehitavad Rootsile kokku viis laeva.
Tulevikku silmas pidades peab kaitsetööstuse liit ülioluliseks analüüsida, mis on Eestile omased spetsiifilised võimekused, mille know-how ja tootmine peaks kindlasti jääma Eestisse. Peaksime määratlema, millised on need võimekused, relvad, seadmed ja lahendused, mida Eesti riigikaitse ja tema liitlased kasutavad 15-20 aasta pärast ja mille loomise me peame täna käivitama.
Praegu valitseb rahvusliku kaitsetööstuse koordineeritud arendamiseks ja kaitsetööstusbaasi loomiseks soodne hetkeolukord, arvestades riigikaitse arengukava 2013-2022 vastuvõtmist, head koostööd osapoolte vahel ning, mis kõige olulisem, ühist tahet. Nende tegevuste tulemusel tugevneb Eesti üldine kaitsevõime ning tööstustoodang annab osa Eesti rahvusliku rikkuse suurendamiseks.
