Teisalt toodi välja, et peamine erinevus on esinemise lihvituses, et ka suurte erakondade nimekirjade esiotsast allpool leiab kandidaate, kes otse-eetris soravuse kaotavad. Ning et välispoliitika ja julgeolek ongi teema, mida loomuomaselt raske õhust haarata.

„Tagasiside valimisstuudiotele on alati suur. Seekord on juhitud tähelepanu väitlejate väga erinevale esinemiskogemusele ja teadmistele konkreetsete teemade suhtes,“ kinnitas saatejuht Andres Kuusk.

„Eilse saate teemal toimus väga elav arutelu sotsiaalmeedias, aga see on pigem positiivne ja näitab, et esimest korda debattides kasutatav interaktiivne lisavõimalus toimib hästi. Varem oleme Twitterit kasutanud valimiste õhtu saates,“ ütles ta.

Kuidas sattus väikeparteidele pureda välispoliitika ja julgeoleku valdkonna pähkel?

ETV teeb valimissaateid vastavalt ringhäälingunõukogu poolt kinnitatud valimiste korrale, mis kinnitati juba novembris. Selle korra järgi korraldab ETV kuus valimisstuudiot, millest esimeses, kolmandas ja viiendas osalevad täisnimekirjadega erakonnad ja teises ning neljandas saates osaliste nimekirjadega kandideerivad erakonnad. Saate teemade valiku ja järjestuse otsustab ETV pärast valimiste korra kinnitamist. Seega on saate teemade järjestus teada oluliselt varem kui selgub kandideerijate nimekiri. Erakondadel on õigus otsustada, kes neid konkreetses teemasaates esindab. Nimi tuleb teatada seitse päeva enne saadet, selgitas Kuusk.