Andres Herkel: sada päeva nõrka valitsust
Vabaerakonna esimees Andres Herkel kirjutas oma ajaveebis kommentaarid peaministri avaldusele 16. juulil Riigikogus peetud kõne põhjal.
Sellist tööformaati nagu valitsuse saja päeva aruanne Riigikogu kodu- ja töökord muidugi ei tunne. Tegelikult tuli Riigikogu kokku selleks, et uus välisminister saaks ametivande anda. Palju edu, Marina Kaljurand!
Et Taavi Rõivas sisustas eilse istungi poliitilise avaldusega oli muidugi hea, ent soovida jätab avalduse sisu. Peaminister alustas Kreeka kriisi ja pagulasteema käsitlemist täiesti valest otsast. Ta teatas, et avatus ja sallivus ning Eesti geopoliitilise asukoha mõistmine on midagi, millest üksnes valitsuserakonnad aru saavad. Ei ole mõtet tulla rääkima poliitilisest kultuurist nii kultuuritu avaldusega, vähemalt Vabaerakond peab sellist avaldust enesekeskseks ja ülbeks.
Saame suurepäraselt aru, et Kreeka kriis on miin, milles pole süüdi Eesti valitsus. Samas vajab Euroopa kriitilist sissevaadet, et varem tehtud vigu tunnistada. Jäme viga oli Kreeka eurotsooni võtmine ning see tehti enne meie osalust. Päästepakettide puhul pole Kreeka end näidanud usaldusväärse partnerina ning kui seal pandi abipaketi tingimused rahvahääletusele, siis on ka meil õigus või isegi kohustus väljendada selles küsimuses ülekaalukat avalikku arvamust, mis ei nõustu Kreeka edasise toetamisega. Nõnda jätkates võivad musta auku minevad summad üksnes kasvada.
Pagulasküsimuse emotsionaalsus on meidki ehmatanud, aga me peame selle närvilisuse põhjuseid mõistma. Meie ühiskond ei pruugi olla ksenofoobne (pole õige üksikuid juhtumeid üldistada!), kuid meil on üpris traumaatilised kogemused nõukogude perioodi migratsioonisurvest. Siin tuleb valitsusel olukorda paremini selgitada. Me ei kõnele mitte tuhandetesse ulatuvast kohustuslikust kvoodist, vaid paarist sajast pagulasest – seda võib osalt võtta ka valitsuse töövõiduna.
Praegu pole põhjust kõnelda massiimmigratsioonist. Küll aga teeb meid murelikuks Euroopa lõunapiiridel toimuv. Põhjust on süveneda ka sellesse, mis tegelikult takistab Läänt astumast teravamaid samme Põhja-Aafrikas või Süürias, et likvideerida põgenikevoo põhjused. Vabaerakond ei kavatse süüdistada Taavi Rõivase valitsust selles, et Venemaa on julgeolekunõukogu liikmena valmis vetostama mis tahes ÜRO sõjalisi operatsioone, mis võiksid kaasa aidata pagulasprobleemi lahendamisele selle tekkeasukohas – Süürias, Liibüas jne.
Küll aga ei saa me kriitikat kokku hoida sisepoliitilistes küsimustes. Siin on valitsus olnud väga nõrk.
Valitsus lubas vastutustundlikku eelarvepoliitikat, kuid see maksupakett, mis kuu aega tagasi vastu võeti, on sellest väga kaugel. See oli ebametoodiline ja majanduse arengut pärssiv katse täita midagi kõigi osapoolte valimiseelsetest lubadustest. Kõige õigem oleks nn. kobareelnõuga vastu võetud maksumuudatused tagasi pöörata.
Haldusreformi kohta ütles Taavi Rõivas, et esimesed sada päeva suurendavad usku, et see on võimalik. Seevastu meie usk haldusreformi võimalikkusesse pole küll kasvanud. Nädal aega tagasi jõudis meieni peaministri allkirjaga vastus Monika Haukanõmme kirjalikule küsimusele, kuidas reform edeneb. Me saime küsimustele kahe-leheküljelise vastuse, milles öeldakse peamiselt seda, et „me teile midagi ei ütle“. Paratamatult süveneb tunne, et reformiga minnakse kas vales suunas või jäädakse jokutamise tõttu ajahätta.
Kindlasti ootame pikisilmi ärikeskkonna lihtsustamist. Väikeettevõtlusele on peale pandud uusi ja uusi bürokraatlikke kohustusi, aga leevendusplaan on seni sõnadeks jäänud.
Lõpetuseks on Vabaerakond valmis avaldama oma toetust vähemalt osale punktidest, mille osas tahavad sotsiaaldemokraadid koalitsioonileppe avada. Kui kõnelda nn. demokraatiapaketist, avatud valimisnimekirjadest ja muust, samuti tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest, siis neid põhimõtteid me kahtlemata toetame. Laiemalt vajaks vigade parandust muidugi kogu vastu võetud maksupakett.
