Igasuguse investeerimisprojekti juurde kuulub tasuvusanalüüs. Kui see on realistlikult koostatud, siis on laen õigustatud. Eesti on oma Euroopa madalaima avaliku sektori võlakoormaga nagunii erandlikus seisus. Valitsust on ennegi kritiseeritud laenuvõimaluste kasutamata jätmises majanduse elavdamiseks.

Probleem on aga selles, et vanad EL riigid ei ole ju tänase võlakoormani jõudnud ühekorraga ja ühe või mõne suure laenu tõttu. Valitsused, kel on lubatud laenu võtta, jäävadki seda tegema. See on karm tegelikkus. Kas Eesti on suuteline sellist traditsiooni rikkuma? Lõpuni kindel selles olla ei saa.

Lahendus oleks selles, et kogu laenutemaatika arutatakse avalikult läbi ja sõlmitakse n-ö ühiskondlik kokkulepe. See peab välistama jooksvate kulude varjatud katmise laenust ja siduma valitsuse konkreetsete lubadustega.

Üldine makrokeskkond on hetkel ja lähitulevikus selline, et riiklike abipakettide lõppemisel pidurdub Euroopa ja meie põhiliste kaubanduspartnerite majanduskasv. Seega ei saa me jääda lootma pelgalt ekspordi abil august välja tulemisele.

Kokkuvõtteks - laenu võib võtta, kui seda teha targalt. Valitsused ei tohi SMS-laenuga "ööklubis šefata"!