Kui Eesti oleks jätnud ränderaamistiku toetuseta, poleks seda märgatud. Aga kui seejärel oleksime ise küsinud teiste abi, oleks see kohe lauale löödud ja küsitud, miks teil siis nüüd toetust vaja on, pidite ju ise kõik korda saama, seletas Andra Veidemann oma nägemust Delfile antud usutluses.
Mida tahate koos Keskerakonnaga ära teha, kui osutute valituks?
Jah, kui antakse hääled ja osutun valituks. Ma olen olnud nii kaua poliitikas, et pole kunagi loonud omale illusioone, et üks inimene muudab maailma.
Esimene oluline eeldus on kahtlemata see, et Keskerakond on muutunud. Mina selles ei kahtle, sest tegin Tallinna TV- s saadet Kabinet, kus esinesid Eesti vabariigi ministrid ja see oli selge märk sellest. Kaks korda oli intervjueeritavaks peaminister aga mõne ministriga oli neid intervjuusid ka veidi rohkem. Üks neist oli Mailis Reps, sest see, mis puudutab haridust ja teadust on minu isiklikus agendas väga kõrgel.
Aga jah, eeldus on see, et erakond on muutunud, sest olukord, kus on erakonna esimees ja teda nimetades mõtleme partei ja vastupidi, see on noh.. Ma olen elanud taolises riigikorras ega soovi ka kaasaegseid variante sellest. See oli põhjus, miks ma toona keskerakonnast lahkusin.
Mainiste haridusteemasid kui endale lähedasi ja see paistab olevat valimistel väga kuum teema. Eriti keele küsimus, kas peaks hariduse tegema kohe plaks eestikeelseks või on seal vahevariante?
See on kindlasti kuum küsimus ja mitmest aspektist. Ma olin kunagi ka rahvastikuminister ja me töötasime kunagi välja esimesed integratsioonipoliitika alused. Üks asi on kirjutada asju paberil, aga teine asi on seda ellu viia. Kui vaatame ajas tagasi, on tehtud neid otsuseid mitu korda, et nüüd lähme eesti keelele üle küll keskkoolis jne.
Muidugi oli õige, et paar kolm aastat tagasi jõuti selleni, et keeleõpe peab algama lasteaiast. Lapsed on selles eas keeleõppele väga vastuvõtlikud ja siis läheb see loomulikult edasi.
Teine, mis meil jäi kahe silma vahele, oli oskus õpetada eesti keelt kui võõrkeelt. Meie ajalugu on olnud selline, et pigem õpime ise võõrkeeli ja peame seda loomulikuks, et muu maailmaga suhelda. Suurte riikide keelte puhul on see, et eeldatakse, et räägitakse nende keeles. Kui see Eesti kelle võõrkeelena õpetamise metoodika oleks algusest peale olnud välja töötatud, siis oleks ka olnud lihtsam minna edasi sellele astmele, et keskkooliastmes oleks kogu haridus eesti keeles.