Andmevarundamine: parem karta kui kahetseda
Programmid ning väärtuslikud andmed on mõistlik talletada eraldi andmekandjatele, et vähendada operatsioonisüsteemi ja riistvaraõnnetuste kahju. Varundamiseks kasutatakse peamiselt väliseid kõvakettaid ning andmeplaate: DVDd, CDd, ja Blu-Ray plaadid. Välise kõvaketta pluss on selle kiirus ja kompaktsus, miinus on suhteliselt kallis hind. Andmeplaadid on küll odavamad, kuid nende kasutamine nõuab rohkem aega. Lisaks on nendegi eluiga piiratud. Kuigi tootjad räägivad DVD säilimisel kümnetest aastatest, siis arvestada võiks keskmiselt viie aastaga. Kui aga DVDd kasutatakse tihti, siis võib selle eluiga olla väliste kahjustuste tõttu väga lühike.
Milliseid andmeid ja millistel andmekandjatel pikemaajaliselt säilitada, tuleb otsustada vastavalt andmete liigile. Tuleb vaadata, kas säilitamist vajavatele andmetele on vaja kiiresti ligi pääseda, või võivad need seista näiteks koduses plaadiriiulis DVDdel. Kui leibkonnas on rohkem kui üks arvuti, tasub mõelda võrguketta (NAS) muretsemisele. Sellele saab mitu kasutajat korraga üle võrgu andmeid varundada.
Varukoopiate tegemine
Esimese varukoopia võiks teha arvuti operatsioonisüsteemist ja programmidest siis, kui need on arvutile paigaldatud. Kui midagi juhtub, saab taastada süsteemi algse oleku kerge vaevaga. Kindlasti tuleks süsteemist varukoopiat tehes jälgida, et süsteemiketas (C:) oleks võimalikult puhas muudest andmetest. Iga muusika-, pildi- või tekstifail võtab ruumi ja mõjutab varundamise ning taastamise kiirust.
Operatsioonisüsteemi Windows 7 on sisse ehitatud andmete automaatne varundamisfunktsioon, mille abil saab teha kogu C: kettast varukoopia ja salvestada selle mõnele välisele andmekandjale. Selle varundamismooduli leiab: Programs - Mainenance - Backup and Restore (programmid - haldamine - varundamine ja taastamine).
Windows’i varundamisfunktsioonid on jagatud mitmeks:
1) Varikoopia (Sahdow copy), mis kaitseb lühiajaliselt juhusliku kustutamise ja vale ümberkirjutamise vastu.
2) Varukoopia (Backup) teeb kogu kettast või valitud kataloogidest varukoopiad ja kirjutab selle kas arvuti välisele või mõnele -sisesele andmekandjale.
Andmete talletamine pilves
Üks võimalus on talletada andmeid pilves ehk pilveteenust pakkuva firma turvalises andmekeskuses, millele pääseb ligi üle interneti. Suurtes serveriparkides talletatud andmed on enamasti suurte ja kompetentsete ettevõtete valve all.
Pilve miinus on see, et andmete allalaadimine on kümneid kordi aeglasem kui üleslaadimine. Näiteks tavalise Elioni kodulahenduse puhul liiguvad andmed üles kiirusega 1 megabitt, alla aga kuni 12 megabitti sekundis. Seetõttu on otstarbekam talletada pilves väiksemaid faile ja suuremad paigaldada näiteks DVD-dele.
Pilve suurim puudus on andmekaitse. Väga isiklikke või tähtsaid andmeid tasub sinna laadida ainult krüpteeritud kujul.
Microsoft pakub SkyDrive nime all kõigile Windows Live kontoga arvutikasutajatele 25 gigabaiti tasuta ruumi. Tasuta võrguruumi pakuvad ka teised ettevõtted, näiteks Dropbox (dropbox.com), Google ja Ge.tt.
Tasuta pilveteenuse ja DVDde kombineerimine on kahtlemata kasutaja jaoks üks odavamaid variante. Küll aga tasub meeles pidada, et tasuta teenuste puhul ei anta garantiid andmete pikaajalise säilimise kohta. Andmete hoidmine pilves võiks olla eelkõige ajutine või paralleellahendus. Tähtsaid asju tuleks hoida füüsilisel meedial.
