Pressikonverentsil peale kohtumist Eesti Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega ütles Obama, et Ühendriikidel on plaanis paigutada Ämarisse veel lisa õhuväeüksus.

"Treeningkeskuse loomist Ämarisse on arutatud USA Euroopa väejuhatusega juba mitu kuud. Eestile on väga oluline, et kaasaegse sõjategevuse kõige olulisema komponendi - õhuväe treeningkeskus tuleb just meie riiki. See tagab väga tugeva heidutuse ja tõstab märgatavalt Eesti julgeolekut," ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja lisas, et täpne keskuse toimimise kontseptsioon ning mastaabid ei ole veel lõplikult paigas, kuid tõenäoliselt hakkavad USA ja ka teiste liitlaste lennuvahendid käima Ämaris üksuste kaupa.

Regionaalne treeningkeskus tuleb Ämarisse lisaks seal hetkel paiknevale NATO Balti õhuturbele. "Nii kaua kui lähtuvalt poliitilisest olukorrast on vajalik, on Ämari valmis võõrustama liitlaste õhuturberotatsioone ja tagama ööpäevaringse valmisoleku," ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Keskuse toetamiseks on tõenäoliselt vajalik Ämari lennubaasi toetava taristu teatav laiendamine. Kaalumisel on majutusvõimaluse täiendamine ning perroonide ja ruleerimisteede laiendus. Samuti vajavad ülevaatamist väljaõppevõimalused Eesti õhuruumis.

Eesti õhuväe lennubaas loodi Ämarisse 1997. aastal ja lennuväli ning baas läbisid põhjaliku renoveerimise aastatel 2008 – 2012. Alates käesoleva aasta kevadest paiknevad Ämaris ka liitlasriikide lennukid, mis turvavad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Esimestena teenisid Ämaris Taani õhuväelased, kellelt 1. septembril võtsid vastutuse üle Saksa õhuväelased. Ämari lennubaas on tegevuses ööpäevaringselt.

Lisaks õhuturbe hävitajatele on viimastel aastatel lennubaasis maandunud USA, Poola, Leedu, Läti, Soome, Rootsi, Belgia, Hollandi, Suurbritannia ja Prantsuse lennuvahendeid. Viimasel ajal on Ämaris korduvalt viibinud ka USA maaväe kopterid ning erinevate riikide mereväelennukid. Seega on Ämari lennubaas juba praegu kujunemas rahvusvaheliselt tuntud treeninglendude keskuseks.