ja taktikaline kanapimedus:

1. Vaatamata erakonnas toimuvale diskussioonile edasiminekuteede osas on erakonna programmi ja valimisplatvormi alusel (mitte ainult valijate, vaid ka teistele kandideerinud erakonnaliikmetele antud häälte abil) tegutsev fraktsioon olnud seni parlamenditegevuses ühtne. Nagu listist loeme, on ta olnud ka kiiduväärselt aktiivne ja [ma] pole kuulnud midagi ka erinevalt hääletamisest.

Ainsa ebakõla tekitas Villu Reiljani senine lähim võitluskaaslane (ja Riigikogust Erika Salumäe tõrjunud) Tarmo Mänd, kes avastas endas reformierakondliku maailmavaate ja fraktsioonist lahkudes jättis fraktsiooni n-ö kriitilisele piirile (eksisteerimiseks peab temas olema vähemalt 5 liiget).

Fraktsioon on erakonna visiitkaardiks parlamendis ja reaalpoliitikas ning selle ühtsuse säilitamise eest tuleks meil kuni tänaseni tunnustada kõiki tema liikmeid. Tahaks seletust, millise poliitilise idee või kasu nimel otsustati praegu – kaks nädalat enne Kongressi - hakata erakonnasisest diskussiooni üle kandma võimuvõitluseks fraktsioonis, mille tulemusena jäi fraktsiooni aseesimees koguni valimata ja erakond sattus täiendavalt avalikkuse ees naerualuseks.

2. Reiljan, Treial ja Tuiksoo läksid erakonna põhikirja otsesele rikkumisele, selle § 45 on öeldud, et fraktsioon allub erakonna volikogu otsustele. Aga 8. mail volikogu teatavasti Karel Rüütlit ei umbusaldanud!

Rüütli "kukutamine" võeti ette mitte ainult kaks nädalat enne kongressi vaid ajal mil:

a) püsib oht, et Riigikohtu otsuse alusel (mis selgub 25. mail ) peab Villu Reiljan Riigikogust lahkuma ja tema asemele astub Jaan Õunapuu, seega fraktsiooni koosseis muutub,

b) nagu öeldud, piisab veel ühe inimese lahkumisest ja fraktsioon lakkab eksisteerimast. Kaduma lähevad nii Mai Treiali esimehepalk kui täna riigile kingitud aseesimehe palk ja töötuks jäävad ka 3 fraktsiooni töötajat, erakonna tegutsemiseks vajalikud ruumid Toompea lossis ja sõnaõigus fraktsioonina Riigikogus ning ka avalikkuse ees!

Strateegiliselt on selge, et kongressi eel oleks praegu tulnud võtta kõigilt fraktsiooni liikmeilt kirjalik kinnitus, et sõltumata kongressi otsusest säilitakse fraktsioon ja ühtne tegevus selles kuni praeguse Riigikogu volituste lõpuni. See oleks aus valijate ja erakonna ees ja kindlasti lausa materiaalselt kasulik (töötajad, ruumid, raha jne), eriti sellele osale erakonnast, kes Rahvaliidu nime all edasi peaks tegutsema jääma.

Selle asemel alustati hävitussõda, mis muidugi lõpeb enese (antud juhul fraktsiooni) hävitamisega. Tahaks juhtida kõigi Rahvaliidu edasikestmist Mai Treiali ja Villu Reiljani juhtimisel pooldavate erakonnaliikmete tähelepanu sellele, et selles väikeses skandaalis peegeldub täpselt kogu Rahvaliidu senine peamine häda - Juhi [Reiljani] võimetus oma käikude ja otsuste tagajärgi isegi kaks sammu ette mõtlema ja prognoosima!

Jah, täna on see efektne, aga homme oleme ämbris ja kaotame liitlasi ning toetajaid! Ja kõik, kes Juhist teistmoodi arvavad on vaenlased ning äraostetud! Just selles, mitte aga "maadevahetuses" on meie erakonna tänase seisu peapõhjus."