Allan Alaküla: Kus on Eesti mõõk infosõjas?

 (48)
Allan Alaküla: Kus on Eesti mõõk infosõjas?
Päevaleht/Pressifoto

Kindral Ants Laaneots rõhutas oma paraadikõnes, et Eesti riigikaitse mõõgaks on NATO kollektiivkaitse. Samas käsitles ta aga Eestile suure ohuna infosõda, millele suured riigid kulutavad miljardeid (vääringut ta ei nimetanud). Millele vastuseks tuleb Laaneotsa sõnul Eestil endal luua oma immuunsüsteem. Milleks oleksid tugev identiteet, patriotism jmt väärtused.

Probleemipüstitus on kindrali poolt väga õige ja seni on ta kõrgeimal tasemel isik Eesti juhtkonnast, kes seda küsimust avalikult käsitlenud. Laaneotsa pakutud lahendus on siiski ebapiisav ja isegi ebaloogiline.

Jättes kõrvale infosõja väikesed, vastikud ja mõnikord ka suure mõjuga operatsioonid (milles mõnikord on ka Eestil õnnestunud soovitud eesmärke saavutada), näeme siiski, et praeguse maailma infoväljadel toimuv pole põhiosas partisanivõitlus, vaid suurte riikide poolt täiesti konventsionaalsete inforelvadega peetav heitlus oma positsioonide regionaalse ja globaalse tugevdamise eest. Kui külma sõja ajal käinud võitlust raadiolainetel püüti veel tehniliselt takistada, siis praeguses maailmas pole telekanalite nähtavuse piiramine enam kombeks.

Eelkõige on need satelliitide vahendusel lineaarselt kaugele väljapoole oma riigipiire telepilti edastavad jaamad. Mis tõsi, teevad üha suuremaid pingutusi ka uutele platvormidele (eelkõige arvuti- aga ka mobiiltelefoni ekraanile) laienemiseks.

Nimetan vaid mõningaid, mis kõik lisaks globaalselt domineerivale inglise keelele pakuvad oma maailmapilti ka päritoluriigile strateegilist huvi pakkuvate regioonide keeltes.

Suurbritannia Bristish Broadcastin Company (BBC World) edastab uudiseid 32 keeles

Saksa Deutsche Welle (DW) 30 keeles

Hiina Chinese Central Television (CCTV) 6 keeles: hiina, inglise, vene, araabia, prantsuse, hispaania

Ameerika Ühendriikide Cable News Network (CNN International) 3 keeles: inglise, araabia ja hispaania

Prantsusmaa France24, kolmes keeles: prantsuse, inglise, araabia

Venemaa Russia Today (RT): inglise, araabia

Quatari Al Jazeera: araabia, inglise

Euroopa Liit pole globaalse inforuumi kujundamisel kahjuks veel suurem osaline. Mistõttu on ka veider kuulda Euroopa ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast, samal ajal kui selle poliitilise võitlusvälja üks peamine relvaliik – ühtne välispropaganda puudub ning isegi ei räägita selle väljaarendamisest.

On ainult Lyonis paikneva peakorteriga Euronews, mis on Euroopa Liidu sees juba küll enim vaadatud rahvusvaheline infokanal (CNN-i ja BBC Worldi ees), aga millest praeguste mahtude ja rahastamise juures (ELilt igaaastane toetus 5 miljonit eurot) selgelt ei piisa, ületamaks suuremate riikide strateegilisi infokanaleid väljaspool Euroopat. Euronews on lisaks kuuele ELi keelele saada ka vene, araabia ja türgi keeles.

EL panustab mainekujundusse, PR-aktsioonidesse, kuid mitte oma kanalitesse. Üle kahe miljardi euro piiri ulatuva iga-aastase propagandaeelarve puhul on see selgelt valiku, mitte raha vähesuse küsimus. Paraku ongi nii, et kommunikatsiooni valdkonnas on koostöö poliitiliselt veelgi tundlikum kui välissuhtluse koordineerimises.

Mille tulemusena ongi aga nõrk ELi ühtne kuvand, mis ei saa tugevneda Liidu enese piires ega väljaspool. Sest muu maailma jaoks on hoopis olulisem, mida ütleb BBC World, Deutsche Welle või ka France24, mis sageli räägivad maailma sündmustest erinevalt või lausa vastandlikult. Mida ei saa neile ette heita, sest loomulikult esitavad nad oma riigi ning mitte Euroopa Liidu perspektiivi. See ei ole nende riikide, vaid on Euroopa Liidu probleem.

Ja loomulikult on see ka meie, kel meil endil strateegilise kommunikatsiooni kanalid täielikult puuduvad, probleem. Võimalus vähemalt regionaalse ühtse inforuumi temaatika tõstatamiseks avanes Balti Mere Strateegia aruteludes, kuid erinevalt näiteks Leedust ei pidanud Eesti riik seda oluliseks. Ometi on selge, et ilma ühtse inforuumita ei saa tekkida ka Balti Mere Piirkonna identiteeti ning ei ole võimalik kujundada ega ellu viia Balti mere ühtset majandus, keskkonna ega julgeolekupoliitikat.

Tore, et Eesti sees on infosõja temaatika nüüd kindral Laaneotsa poolt tõstatatud. Kuigi julgeolekualaste aspektide eel on infosõjal mõistagi ka muid eesmärke – eelkõige majandushuvide esindamine aga ka kultuuriline ekspansioon. Ma loodan aga väga, et Eestis ei jää enam kaua kestma praegune vaatenurk, et globaalsel infoväljal oleme võimelised kaitsma oma huve ihuüksinda ning meile piisab kaitsekilbist, milleks on Eesti identiteet.

Nii nagu igas sõjas, nii on ka infosõjas vajas Eestil ehitada oma kaitse üles liitlassuhetele ning kõige loogilisem oleks selleks panustada koostööle Balti Mere Piirkonnas ja Euroopa Liidus.