Alger Tammiste: Mu pea pole prügikast!

Ma ei tea, mida erakondade kampaaniameistrid mõtlevad aga nüüd on mindud üle igasuguse sündsuse piiri. Olles maksumaksjana osaliselt ka ise nende kampaaniate rahastaja, nimelt saavad erakonnad riigieelarvest 5,4 miljonit eurot maksumaksja raha aastas, peaks ka minul olema õigus oma sõna kaasa rääkida.

IRL alustas juba kohalike valimiste ajal, ma ei hakka isegi mainima nende eelnevaid tühje lubadusi. Lootsin, et nüüd tuleb midagi sisukamat aga ei, lükati lihtsalt järgmine käik sisse ja sõidetakse kulunud Edgari halvustamise lainel edasi. Kuid siiski, korruptiivne Putin on samuti mängu toodud, Edgar pole vist Euroopa maastaabis piisavalt prominentne.

Absurdi tipp on see, et korruptsioonist räägib erakond, kes ise on tänu oma korruptsiooniskandaalidele pidevalt püünel olnud. Sellest ka ketserlik mõte, valime IRL-i kandidaatide poolt ja saadame korruptsiooni Euroopasse. Järgmise paha üllatuse korraldas Reformierakond, Ansipi ja Savisaare pildiga ajalehtede esikaanel.

Reformikatelt lootsin siiski midagi asjalikumalt. No mitte küll midagi huvitavat aga sellist jama samuti mitte. Ning kolmandana pani asjale väärilise punkti Martin Helme oma töödeldud pildiga Facebookis. Kõik kolm üritavad meeleheitlikult Savisaarele vastanduda andmata samas endale aru, et teevad Edgarile oma kampaaniatega tasuta reklaami. Vähemalt Sotsid ja Keskerakond ise pole selle hüsteeriaga kaasa läinud, kuid üldpilti see suurt ei muuda. Teine teema, mida kampaaniates liialt kasutatakse on olukord Ukrainas.

Tahaks europarlamenti pürgijatele meelde tuletada, et te lähete sinna Eestit esindama, mitte Ukrainat. Ma ei taha alatähtsustada praegust julgeolekuolukorda, kuid soovin meenutada, et peale Ukraina on ka Eestil endal piisavalt probleeme mida lahendada, tegeleks rohkem nendega. Lisaks võiksid tänaval olevates kampaaniatelkides olla siiski kandideerijad ise, mitte erakondade noortekogu liikmed, kes igale küsimusele nõutult õlgu kehitavad ja sulle igasuguseid pabereid pihku topivad.

Praegused valimised tekitavad õigustatud küsimuse, kas erakondadel on vaja nõnda palju maksumaksja raha, et sellise rämpsuga meediat reostada. Vähendaks riigi toetust poole võrra ja paneks valimistel rohkem rõhku sisulistele debattidele, kus kõik huvilised saavad sõna sekka öelda. Uskuge mind, Eestis elavad inimesed ei ole lollid ja nendelt saab kindlasti päris palju häid ideid. Tänased kampaaniad tekitavad ainult jõuetut viha ja trotsi.

Masendav on vaadata, et meie kõigi raha kulutatakse millelegi, mida keegi näha ei taha, samas rahvale aina korrutades "Raha ei ole ja raha ei ole!". Oleksime kõik rohkem rahul, kui selliseid kampaaniaid rohkem ei tule. Seda tõestab ka ligi 700 inimese allkirjad, mis on paari nädalaga antud Jüri Adamsi poolt algatatud kollektiivsele pöördumisele riigikogu poole, erakondade riigipoolse rahastamise vähendamiseks.