Algab Euroopa Liidu debatt: kas Eesti on ambitsioonikas või tahab ambitsioonikalt tegutseda?

 (22)
UURING: Euroopa sisejulgeolekut ohustavad küberkuritegevus, eelarvekitsikus ning surve ELi välispiiridele.
AP/Scanpix

Euroopa Liidu teema on eestlastele paeluvam kui kunagi varem pärast liitumist. Käes on ajastu, kus Eesti peab oma seisukohad kujundama, lootmata alati eeskujudele või seni kehtinud arusaamadele.

Käes on aeg, mis määrab pikemaks ajaks Eesti võimaluste piirid ja suhestatuse teiste liikmetega Euroopa klubis. Euroopa Liidu teema on meedias oma laiaulatuslikkuse tõttu olnud sisustatud infomüraga, mis on nii tavainimeselt kui ka spetsialistilt võtnud tihti tahtmise süüvida ja kaasa rääkida.

Täna peame me koos aru pidama ja selleks on ellu kutsutud riigikantselei ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poolt toetust leidnud online debati seeria Delfis, kus nii poliitikategijad kui sõltumatud arvamuskujundajad saavad asetada kõrvuti mõtted olukorras, kus üheselt mõistetavaid lahendusi tihti ei ole. Ikka selleks, et tekiks alus ühtsele Eesti poliitikale, selgineksid strateegiad ja doktriinid, leiaksid väljenduse Eesti hoiakud ja kartused.

Olen kindel, et debatist on otsene kasu probleemide kaardistamisel ja arutelu kaudu kujuneb ühiskondlik arvamus, mis on seni mitmetes EL küsimustes puudulik või olematu. Kõrgetasemeliste debateerijate väitlus jääks dokumendina Eesti ajalukku ja tema väärtus seisneks järeldustes, millest õpib nii kodanik, riigiametnik kui poliitikakujundaja.

Delfi ja TTÜ õiguse instituudi eesmärk on viia Euroopa Liitu puudutavad teemad võimalikult lähedale Eesti elanikele ja võimalusel kaasata lugejaid küsimuste esitamise kaudu. Debati sisu ja esinejad on valitud viisil, mis eeldab probleemiesituse uudsust, ebaselgete või vastuoluliste küsimuste selgemaks rääkimist, mis aitaks kaasa Eesti ühiskonna teadlikkuse suurenemisele, populismi vähenemisele ja tegeliku diskussiooni tekkimisele kodaniku ja riigi vahel.

Seotud lood:

Meediaprojektis võetakse ausa vaatluse alla EL otsuseprotsess ja Eesti osa selles. Näiteks:

- Kas tahame liikuda föderalismi poole?

- Kas me usaldame Euroopa Liitu?

- Kes otsustab Eesti eest EL küsimustes?

- Kas võimude lahusus Eestis on ohus?

- Millisesse Euroopasse me tahame kuuluda?

Selgust oleks vaja mitmes hetkel õiguskindlusetus küsimuses, mis hõlmavad nii finantsdistsipliini reegleid EL lõikes, meie põhiseadusdoktriini, aga ka igapäevaselt inimest puudutavat, nagu põhiõigused, julgeolek, reisimine, tarbimine, tööjõuturg, immigratsioonipoliitika ja haridus. Oma teemade valikus lähtume nii Euroopa Liidu prioriteetidest kui Eestis seni selge lahenduseta probleemiasetustest.

Debati temaatikat kureerib Delfi koos TTÜ õiguse instituudiga, mis on kõige enam Euroopa Liidu temaatilisi kursusi pakkuv ja vastava ala uurimustöid teostav akadeemiline üksus Eestis ja mille tegevust on pikaaegselt tunnustanud ja rahastanud Euroopa Komisjon Jean Monnet EL tippkeskuse finantseerimise näol. 

Esimene teema püüab visioneerida Euroopa Liidu tulevikustenaariumid ja kaardistada sellest tulenevalt Eesti jaoks olulised teemad. Debateerima on kutsutud Euroopa Komisjoni kõrge ametnik Henrik Hololei ja TTÜ avaliku halduse instituudi professor Rainer Kattel.

Delfi eetris on esimene saade 9. jaanuaril.

Euroopa Liidule üks alusepanija Jean Monnet on öelnud: “Igaüks on ambitsioonikas. Küsimus on selles, kas ta tahab ambitsioonikas olla või ambitsioonikalt tegutseda”. Eesti proaktiivsus Euroopa Liidus, oma selge ja võimalikult ühtse arvamuse omamine, on täna meie kõigi huvides.

Tanel Kerikmäe on Euroopa õiguse professor TTÜ Õiguse instituudis ja Delfi Euroopa Liidu teemaliste debattide konsultant.