Aleksander Laane: Ülekaalulistele ja suitsetajatele operatsioone ei tehta
Või vähemalt proovib seda teha.
Sama reegel kehtib ka sapipõie eemaldamise operatsiooni puhul. Põhjus on muidugi väga lihtne – ülekaaluliste ja suitsetavate patsientide puhul on komplikatsioonide oht väga suur. Eelkõige on probleemid seotud anesteesia elik narkoosiga – suitsetavate ja ülekaaluliste patsientide puhul on surmaoht selgelt suurem.
Kuid ohud ei piirdu kaugeltki ainult operatsiooniaegse valutustamisega. Hingamisprobleemid, raskelt ravitavad infektsioonid, neeru-, südame- ja kopsuprobleemid, pikem ja raskem taastumine operatsioonist – ja see loetelu pole ammendav.
Suitsetavad ja rasvunud britid
Väljapakutud lahendus on igati aktuaalne, sest iga neljas täiskasvanud britt on rasvunud, ülekaalulisi on aga veelgi rohkem. Kuigi suitsetajaid on vähemaks jäänud, suitsetab siiski iga viies britt. Eestis pole olukord samuti kiita – täiskasvanute seas on rasvunuid 17%, ülekaalulisi on üle 30% ja igapäevasuitsetaja on iga neljas täiskasvanu.
Britid arvavad, et sedalaadi meetmetega – kui neid praegusest ühest krahvkonnast üle kogu riigi laiendada – õnnestuks kokku hoida tohutu hulk raha.
Kriitikud ütlevad, et selline lähenemine on ebaeetiline, sest kõigil on õigus abi saada. Toetajad kinnitavad aga, et keegi ei kavatsegi abi andmisest loobuda ja ükski operatsioon seetõttu tegemata ei jää. Pealegi on reeglid patsientide endi huvides – ohud on olemas iga operatsiooni puhul, kuid lisariske peab vältima või püüdma neid miinimumini viia.
Oma halbade harjumustega ei tule aga omapäi tegeleda. Arstid ja õed aitavad patsientidel suitsetamisest loobuda ning selgitavad tervisliku toiduvaliku sisu, samuti aitavad kaalu alandavaid toitumisharjumusi juurutada.
Erakorralised operatsioonid toimuvad ikka
Ei maksa unustada, et eelnevalt välja käidud reeglistik puudutab muidugi vaid neid patsiente, kellele tehakse pikalt ette plaanitud operatsioon. Igasugused erakorralised operatsioonid tehakse loomulikult ära ilma lisatingimusi seadmata.
Praegu saab öelda, et 75% neist patsientidest, kellel on palutud operatsioonieelselt kaalu alandada, tulevad sellega kenasti toime. Mõnel neist on tervis sedavõrd paremaks läinud, et nad ei tahagi enam liigese asendamise operatsiooni. Samuti on kahekordistunud nende patsientide arv, kes püüavad suitsetamisest teraapia abil loobuda.
Uued reeglid, mis on küll olemuselt pigem soovitused ja kehtivad vaid ühes krahvkonnas, on põhjustanud muidugi suure sõnasõja üle kogu riigi. Meie Haigekassa ja Terviseameti analoog NHS ja kuninglik kirurgide ühing pole plaaniga üldse nõus.
Toetajad aga kordavad, et uued reeglid lähtuvad patsientide huvist ning viitavad hoopis ebaeetilisele ja NHSi huvist lähtuvale “postiindeksi loteriile”. Viimane on laialt levinud olukord, kus mitmesuguste kallimate raviprotseduuride ja ravimite (ka vähiravimite) saamine või mittesaamine sõltub sellest, kus sa elad – ehk postiindeksist.
Sama probleem ka Eestis
Eestis tekkis sarnane arutelu aastal 2008, kui tuntud neurokirurg doktor Andres Ellamaa julges öelda, et suitsetajate ja alkohoolikute ravi on teatud juhtudel mõttetu. Arsti ja patsiendi suhetest alanud jutt jõudis kiiresti õiguste ja ka kohustusteni. Patsiendi kohustusi teatavasti eriti meenutada ei taheta, küll aga arstide omi.
Eest Päevalehe ajakirjaniku Kadri Ibruse küsimusele, milline on ideaalne patsient, vastas doktor Ellamaa nii: “Arukas, koostöövalmis. Õiguste ja kohustuste tasakaal on väga oluline. Kui lähete meie 11. korrusele verehaigete osakonda – seal on väga rasked haiged. Nende ravimine on meeletult kallis ja tohtrid on haruldaselt tublid. Ja siis seesama haige, kellel on sent surmale võlgu, võtab kätte oma tilgajala ja läheb suitsukambrisse suitsetama! No ütelge, miks on vaja sellist inimest ravida? Milleks ühiskond talub sellist ravi? Kui oled suitsetaja – lõpetame ära. Hommikul on need väga rasked haiged seal esimesed, krõbisevad ja suitsetavad palehigis. Üks päev avastasin, et suitsuruumil oli lõigatud lävi ära. Ei saa ratastooliga sisse! Ühiskonna taluvusel peavad olema piirid.“
Ma arvan, et Eestil on, mida brittidelt õppida.
(Autor on Terviselehe väljaandja.)
