Telediktorid on ikka teatanud, et just see mööda marssiv väeosa sõdis Afganistanis või Tšetšeenias. Sedapuhku paraadi telekast vaadates ei jäänud küll kõrva märkust, et keegi marssinuist oleks sõdinud Lõuna-Osseetias, ent seda tuletas meelde hoopis välisriikide juhtide ja külaliste näitamine.

Pärast tulutut fotode lappamist (millegipärast lubatud arvu pilte ei olnud) vaatasin Venemaa presidendi internetilehekülge ja „tundus et” sai ametliku kinnituse – saabunud riigijuhtide 23-nimelises nimekirjas olid ka Abhaasia president Bagapš ja Lõuna-Osseetia president Kokoitõ. Mõistagi oli nende kutsumine Kremli poolt loogiline, ent samas ei andnud seda mõista ükski eelnev teade küllakutsutuist. Nii et ikkagi paras üllatus enamusele osalenud presidentidest.

Teine üllatus paljudele oli Putini väisang 7. mail Novorossiiskisse, mille käigus leidis kinnitust, et 2005. aastal alanud uue sõjasadama ehitus läheb edasi (peab lõppema ametlikult aastal 2020 ehk siis kolm aastat hiljem, kui võinuks eeldada Venemaa-Ukraina 1997. aasta lepingu põhjal). Visiidi käigus räägiti avameelselt sellest, et varsti uhkeldab Venemaa Mustal merel kahe suure sõjasadamaga – Novorossiiski ja Sevastoopoliga.

Kõva sõna maailmale, kes pole jõudnud veel aduda Sevastoopoli baasi-gaasi lepingut täies mahus. Samas oli tegu vaieldamatult eesseisnud paraadi vaimus tehtud avaldusega – oleme tugevad ja saime just veelgi tugevamaks.

Nagu teada, kuivas Euroopa esindus järgmisel päeval otsustavalt kokku, kui Berlusconi ja Sarkozy teatasid loobumisest „eurokriisile” viidates. Samas oli sama häda põdev Merkel siiski kohal. USA asepresident Biden oli 6.-8.mail Lääne-Euroopas, kuid ida poole ei lennanud.

Nii kujuneski välja, et Merkel koos Iisraeli presidendi Peresiga moodustasid kahekesi n-ö Lääne bloki, sest ülejäänud kohale tulnud riigipead mahuvad kategooriasse „Ida-Euroopa ja Balkani ning SRÜ riigid“. Pluss puhtalt Aasia riigid – Hiina, Mongoolia, Vietnam.

Huvipakkuv oli Venemaa juhtide naabrus autribüünil - Medvedevi vasakul käel istus Kasahstani president Nazarbajev ja paremal Hiina riigipea Hu Jintao, tolle kõrval Saksamaa kantsler Merkel ja siis Vladimir Putin ise.

Venemaa presidendi külaliste nimekirjast veel nii palju, et selles olid ka kolm mitte-presidenti - Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjörn Jagland (Norra), SRÜ kui institutsiooni tegevjuht Lebedev ja Kollektiivse Julgeolekuorganisatsiooni (mida püütakse seada vastukaaluks NATOle) peasekretär Bordjuza.

Kutsutute hulgas olid ka Albaania, Horvaatia ja Poola ekspresidendid ja ühena „aukülalistest” Gruusia parlamendi eksjuht Nina Burdjanadze.