Ida-Afganistanis asuvas Jalalabadis hakkasid araablased kamandama pärast 11. septembri terrorirünnakuid USA-le, teatades Talibanile, et olukorda kontrollivad nüüd nemad, rääkis põgenenud komandör Reutersile.

Talibani komandör ja araabia keele tõlk Malik Sherzad Khan (43) ütles, et Jalalabadis on praegu piisavalt araablasi ja tšetšeeni fundamentaliste, et linna USA võimalike maismaarünnakute eest kaitsta, mistõttu tema siirdus möödunud reedel ohutuse mõttes Pakistani.

USA pommid on tabanud Jalalabadi piirkonnas tühje al Qaeda baase, lisas ta. Terroriorganisatsiooni 1.800 liiget elavad linnas ja ükski neist ei ole surma saanud. Al Qaedasse kuulub võitlejaid araabiamaadest, Tšetšeeniast, Kashmirist, Pakistanist ja teistest islamipiirkondadest. Nad elavad hajutatuna mitmel pool linnas ja vahetavad igal õhtul elupaika.

“Araablastel ja tšetšeenidel on praegu suurem võim kui Talibanil,” ütles Khan, kes rääkis uhkelt, et toetab juba kaua Talibani.

“Möödunud esmaspäeval keelasid araablased Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni töötajatel inglise keele rääkimise, ähvardades nood muidu maha lasta,” jutustas Khan.

“Töötajad võtsid Talibaniga ühendust ja meie kohtusime Jalalabadi araablasest komandöriga, kes ütles, et nüüd valitsevad siin nemad ja teie olete väärtusetud. Me andsime protestiks oma relvad politseile.”

Protestiks araablaste käitumise vastu lahkus ametist ka kaks WHO heaks töötanud arsti, lisas ta.

Lääne hinnagul viibib Afganistanis 10.000-13.000 al Qaeda võitlejat, üle poole neist araabia riikidest. Seni treeniti terrorirünnakuteks, nüüd aga džihaadiks USA vastu.

Esimesed neist araablastest saabusid Afganistani juba 1980. aastatel Nõukogude vägede vastu võitlema. Nendega kohtunud inimesed on iseloomustanud al Qaeda mehi kui halastamatuid, innukaid ja agressiivselt läänevastaseid.

Tavaliselt elavad nad mägedes asuvates laagrites ega puutu Afganistani elanikkonnaga eriti kokku, ütles Khan, kes on oma sõnul mõnd laagrit külastanud. Nende asupaika ei soovinud ta avaldada.

“Enne pommitamise algust oli neid Jalalabadis väga vähe,” ütles ta. “Aga siis tõi Taliban nad kohale, et linna kaitsta.”

“Pommid tabavad tühje laagreid ja laskemoonaladusid,” nentis Khan.

Ta nimetas Jalalabadi lähedal asuvat hästi teadaolevat Melawa Tora Bora laagrit, milles ei olnud USA rünnakute ajaks ühtki inimest. Tora Borat pommitati esmaspäeval.

“Ükski araablane ega tšetšeen ei saa surma, ainult süütud inimesed,” ütles Khan.

Nüüdseks Jalalabadi kolinud 1.800 al Qaeda võitleja käsutuses on 180 pikapveokit, millega nad linnas ringi liiguvad. Nad elavad väikeste rühmadena iga päev eri kohas.

Hajutatud ja liikuvad on ka Talibani väed. “Nad elavad sildade ja puude all, nii et enamus maju on tühjad.”

Pärast 11. septembrit Jalalabadi saabuma hakanud araablastest mitmed tulid Saksamaalt. Khan ütles, et üks neist, Abu Imad, on ka USA tagaotsitavate terroristide nimekirjas.

Khani sõnul oli linnas lõpuks nii palju koloniaalisandatena käituvaid araablasi, et tema otsustas möödunud nädalal minna Pakistani, kuhu ta juba enne pommitamist oli saatnud oma naise ja viis last.

Kõik see ei ole aga pööranud teda bin Ladeni vastu. “Minu kui moslemi jaoks on Osama bin Laden sõber ja vend,” kinnitas Khan.