Ajusid ei tohi ära kärpida

 (14)
Ajusid ei tohi ära kärpida
Foto: DELFI

Majanduskasvu eeldused tekivad alles siis, kui on tekkinud kriitiline mass positiivseid uudiseid, mis annavad investoritele usu tagasi – seda Olari Taali hiljuti välja öeldud mõtet on eri sõnastustes väljendanud teisedki analüütikud kogu maailmas.

Paraku annab neid positiivseid uudiseid, mis võiksid usu paremate päevade taastulekusse tagasi tuua, praegu veel tikutulega otsida, ehkki hea tahtmise korral neid muidugi leiab. Arengufoorumil osalenud kinnitasid paraku üsna üksmeelselt kartust, et loodetud tõusu asemel võib meid oodata hoopis pikaajaline stagnatsioon.

Samad meeleolud valitsevad ka nn tavakodaniku tasandil. Kui maailmas usub koduriigi majanduslangust 77 protsenti, siis Eestis möönab kriisi 96 protsenti. Halvad uudised soodustavad kindlustunde vähenemist, vähendades usku olukorra paranemisse, mis aga omakorda lükkab tõusu algust edasi. Sama toimib maailmas, kus seagripp kipub kustutama rahaturgude tõusulootusi.

Foorumi avanud president Ilves juhtis selgelt ja veenvalt tähelepanu sellele, et harjunud võtetega ja juurdunud toimimismallidega me praegusest kriisist välja ei tule. Ebaõiglane on presidendile ette heita, et tema jutt tundub konkreetsetele ettevõtjatele liialt abstraktne. President ei saagi anda retsepti igaühele, ent akuutset muutumisvajadust on Ilves oma viimase aja sõnavõttudes sõnastanud märksa selgemalt kui kärpimisvaidlustest kurnatud päevapoliitikud.

"Kui täna asume tegema rahakärpeid innovatsiooni ja ajude arvelt, siis lõikame läbi homse arengu eeldused“ – neid Ilvese sõnu tasuks kuulda võtta eelkõige poliitikutel. Iga hinna eest eurokriteeriumitesse mahtumise nimel pingutav valitsus on langemas nõiaringi, kus uuendusmeelsel mõtlemisel suurt ruumi ei ole. Ent nimelt loov mõtlemine on ainus päästerõngas, mis kriisist päästab.