Aju moraal

BNS - Moraali ja sotsiaalsete seaduste õppimisega seostatud ajuosa kahjustus võib teha lapsest vastutustundetu ja isegi kriminaalse käitumisega isiku, väidavad teadlased. Teadlaste sõnul ei maksa sellest uuringust siiski ennatlikke järeldusi teha, sest vaevalt et igasugust ühiskonnavastast käitumist saab seletada ajukahjustustega.

Huvitav on aga see, et ajukahjustusega patsiendid ei ole võimelised üleastumisele järgnenud karistusest õppust võtma. See omakorda seab küsimärgi alla kriminaalkaristuste efektiivsuse.

Kõnealune piirkond on otsmiku ajukoor ning seda on pikka aega seostatud ühiskondliku käitumisega. Selle ajukooreosa mõju näitab raudteetöölise Phineas Gage´i 1848. aasta klassikaline juhtum. Gage´i otsmiku ajukoor sai õnnetuse tagajärjel metallvarvaga vigastada. Enne õnnetust oli ta töökas, usaldusväärne ja populaarne töötaja, pärast õnnetust muutus aga impulsiivseks ja hoolimatuks.

Iowa ülikooli teadlased uurisid kaht sama ajupiirkonna kahjustuse saanud inimest. Neist üks oli 20-aastane neiu, kes jäi 15-kuusena auto alla, ja teine 23-aastane mees, kes tegi kolmekuusena läbi ajuoperatsiooni.

Mõlemad lapsed toibusid kahjustustest hästi ja kasvasid üles hoolitsevates keskklassi peredes. Noorukiikka jõudnult muutus nende käitumine järsult - nad hakkasid valetama, muutusid isekaks, laisaks ja hoolimatuks, varastasid raha ja ärgitasid kaklusi. Ka nende seksuaalkäitumine oli vastutustundetu. Nad hankisid enesele mitmed lapsed, kelle nad maha jätsid.

Mõlemal juhtumil jäid aju kognitiivsed funktsioonid - nagu lugemine ja kirjutamine - kahjustamata, aga nad ei suutnud mõista oma tegude sotsiaalseid tagajärgi ning neil ei olnud mingit moraali.

Teadlased avastasid ka vahe täiskasvanuna ja lapsena ajukahjustuse saanute vahel. Täiskasvanuna ajukahjustuse saanud patsiendid küll mõistsid oma tegude moraalseid ja sotsiaalseid tagajärgi, kuid ei suutnud neid arvestada. Varases lapseeas ajukahjustuse saanutel oli ka täiskasvanuna 10-aastase lapse moraal. Ka oli neil sagedamini psühhopaatilisi kalduvusi.

Uurimus avaldati ajakirjas "Nature Neuroscience".