Praegune relvaõpe, välilaagrid, nooremallohvitseride kursus, erinevad kursused side ning relvatehnika tundmise kohta võivad ju olla vajalikud sõjaajal, kuid tsiviilelus pole nende teadmisetga eriti midagi peale hakata. See loomulikult ei tähenda, et need õpped tuleks ära kaotada ega midagi sellist, sest see on ju ikkagi riigikaitse ettevalmistus. Kuid need väljaõpete omandamise käigus võiks saada ka mingisuguse kutsetunnistuse, mida aitaks tsiviilelus näiteks tööturul paremini edasi.

Samamoodi võiks ju korraldada erinevaid valikulisi kursusi nagu näiteks informaatikakursus või automehhaaniku kursus neile, kes seda soovivad. Selle läbimise eest võiks saada vastava tunnistuse, mida aksepteeritaks näiteks algkursusena või ainepunktina ülikoolis.

Praegu oleks kõige mõtekam minna autojuhi kursusele, kuna sealt saab kategooriaid juurde, millega on ka tsiviilelus midagi reaalset peale hakata. Kellel aga veab, see saab suisa B-kategooria tehtud, mis on ju väga hea.

Olen kuulnud, et nooremallohvitseri kursusele minnakse juhtimiskogemuse saamiseks. Kuid see kogemus piirdub ju enamjaolt ainult sõjaväega, sest tsiviilelus sa ei hakka ju oma kollektiivi juhtima samamoodi nagu oma jagu. Kindlasti on omadusi, mida taoline kursus annab, kuid tsiviilelus on personalijuhtimine hoopis midagi muud.

Näiteks need, kes õpivad kehakultuuri võiksid saada ainepunkte ajateenistuses käimise eest, kuna ajateenistuses on niigi füüsilist aktiivsust omajagu palju. Samamoodi võiksid arstiteaduskonnas õppijad saada ainepunkte meediku eriala eest.

Kui kombineerida niimoodi ajateenistus tsiviilelu ja tööturuga, siis ei ole ju pärast ajateenistuse lõppu tunnet, et kõge pooleliolevaga tuleb uuesti alustada.