Juhtiv Saksa välispoliitikaeksperdi ja Putini elulookirjutaja Alexander Rahri sõnul kannatab Gruusia teatud mõttes kõige eest, mis Venemaaga viimase 20 aasta jooksul juhtunud on, vahendab International Herald Tribune.

On alustatud spekulatsioone, mida Putin kavatseb teha.

Venemaa võib annekteerida Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, mis on tegelikult juba tehtud. Samuti on räägitud Gruusia presidendi Mihheil Saakašvili sõjatribunali ette toomisest tsiviilisikute väidetava ründamise eest Tshinvalis.

Edasi võidakse jäädavalt tegutsemisvõimetuks muuta Gruusia sõjavägi. Kõige äärmuslikum võimalus on Gruusia okupeerimine.

Kui lääneriigid näevad agressiivset Venemaad, tunneb Putin end kaitseseisukorras ja sissepiiratuna, ütleb Moskva poliituuringute instituudi direktor Sergei Markov, kellel on Kremliga tihedad suhted.

„Venemaa on äärmiselt ohtlikus olukorras, kus peab kaitsma Vene kodanikke ja riskima uue külma sõja alustamisega USA vastu,” ütles Markov.

Markovi sõnul mängib Washington äärmiselt räpast mängu. „Nad näitavad Putinit okupandina, isegi kui ta ei tee midagi,” lisas Markov.

Viimastel päevadel on Putinit näidatud televisioonis üleskeeratud varukatega Lõuna-Osseetia põgenikke abistamas — tegudemehena.

Samas on Medvedevit näidatud istumas Moskvas laua taga, andmas kaitseministrile tseremoniaalseid käske.

Putini valitsuse kriitik Julija Latõnina märkis lõbustatult, et Gruusia konflikti eelõhtul, kui president George Bush ja Putin olid Pekingis olümpiamängude avamisel vestlusse süvenenud, oli Medvedev laevareisil mööda Volga jõge.

„Nüüd võib ta kogu ülejäänud elu mööda Volgat reisida või minna kohe Bahama saartele,” kirjutas Latõnina Vene veebilehel. „Ma pean tunnistama, et esimest korda elus tundsin ma imetlust Putini oskuste üle oma võimu hoida.”

Putinit kirjeldades on tihti kasutatud sõna „jäine”. Ta ei joo, ta jätab lõunaid vahele, ta lemmikharrastus on judo.

Kuid emotsioonid on esile tunginud, mõnikord ootamatult. Putini jaoks on eriti ebameeldiv Gruusia president Mihheil Saakašvili.

Aprillis, kui Putin otsustas luua suhted Abhaasia ja Lõuna-Osseetia separatistlike valitsustega, helistas talle Saakašvili ja tuletas meelde, et lääne liidrid on teinud avaldusi Gruusia seisukohtade toetuseks. Putin ütles vastuseks vägagi jämedate väljenditega, kuhu Saakašvili oma avaldused toppida võib.

„Ta jälestab Saakašvilit nii palju, et see kaalub üles kõik, mida talle öeldakse,” ütles üks USA kõrge ametnik.

Võib võtta aega, et kõik viimase nädala jooksul Putini välja saadetud sõnumid lahti mõtestada, kuid üks on kindel: Venemaa nõuab, et teda peetaks suurvõimuks. „Probleem on selles, milline suurvõim pead tõstab?” küsib Moskva Carnegie’ keskuse asedirektor Dmitri Trenin. „Kas see on suurvõim, mis elab 21. sajandi maailmas levinud tavade järgi?”