Aivar Sõerd: Majanduskasvu nimel tuleb makse veelgi alandada

 (35)
Aivar Sõerd
Aivar SõerdFoto: Arno Mikkor

Kolleeg Eiki Nestor on öelnud, et uut koalitsiooni moodustava kahe erakonna lepe oleks võimalik tagada ühe suure maksuotsusega. Tõepoolest - järgmisest aastast alanevat tulumaksumäära taas tõstes lisanduks eelarvesse 80 miljonit eurot ja see aitaks lahendada keeruka katteallikate leidmise küsimuse.

Valimislubadused ja programmilised eelistused maksupoliitilistes küsimustes on erakondadel erinevad, aga siinkohal tuleb küsida, kui palju on meil tegelikult valikuruumi? Riigid konkureerivad omavahel töökohtade ja investeeringute pärast ning maksupoliitilised valikud võimaldavad konkurentsivõimet tõsta või vähendada.

Olen üsna kindel, et Soome otsus langetada käesolevast aastast ettevõtte tulumaksumäära seniselt 24,5 protsendilt 20 protsendile, oli tehtud just riigi majanduse viimastel aastatel kahanenud konkurentsivõimet silmas pidades. Ametlikus teadaandes põhjendas Soome valitsus seda sammu vajadusega tugevdada majanduse kasvupotentsiaali ja kasvatada investeeringuid, samuti eesmärgiga edendada uute töökohtade loomist.

Euroala võlakriisi tõttu on Eestit ümbritsev majanduskeskkond pidevas muutumises ning kuigi praegu on saavutatud habras tasakaal, ei ole riskid veel maandatud. Maksumäära tuntava vähendamise otsus tuli Soomel teha olukorras, kus riigi eelarvepuudujääk kasvas eelmisel aastal 4,3 miljardilt eurolt 4,6 miljardile eurole. Tegelikult peaks küsima, et kas naaberriik ei ole selle otsusega hiljaks jäänud?

Seotud lood:

Eesti rahandus on paremas seisus ja tegutsemisruumi on sellest tulenevalt rohkem. Otsuse langetada tulumaksumäär alates 2015. aastast 20 protsendile tegime juba 2011. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatusega.

Eesti ja Soome tulumaksusüsteemi ning maksumäärasid üks-ühele võrrelda muidugi ei saa. Ettevõtte tulumaksu puhul maksustatakse meil teenitud kasumi asemel jaotatud kasum. Sellest tulenevalt on maksumäära kõrval teiseks eeliseks ettevõtjasõbralik maksusüsteem.

Tuleb aga arvestada sellega, et kui investor teeb riiki investeeringu, siis vaatab ta äritsüklit tervikuna, ehk investeeringu tegemisest kuni kasumi väljavõtmiseni. Meie praegune dividendide  tulumaksumäär 21 protsenti dividendide brutosummalt ei ole meie konkurentsieelis. Näiteks Lätis on dividendide maksumäär 15 protsenti.

Meie üldine tulumaksumäära alanemine 20 protsendile on kooskõlas ka globaalse majanduskeskkonna  maksupoliitiliste arengutega, sest valdavalt on riigid suurendanud tarbimismaksude osakaalu oma maksutulude struktuuris, andes ruumi otseste maksude alanemisele. 

Eelnevat kokku võttes on tulumaksu langetamine 20-le protsendile kindlasti põhjendatud.  Lähtudes kriitilisest vajadusest langetada tööjõu üldist maksukoormust, on kokku lepitud ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmises ning töötuskindlustusmaksemäära langetamise küsimuses.

Kuigi maksude tõstmine võib pakkuda kiiret leevendust riigi rahapuudusele, on majanduse pikaajalist käekäiku silmas pidades mõistlik jälgida, mida teevad naaberriigid, kellega konkureerime investeeringute ja töökohtade pärast.