Aivar Sõerd: Eurorahata poleks suurt midagi investeerida
Just järgmise aasta eelarvekavas tuleb eriti selgelt esile Euroopa Liidu eelarvest eraldatavate toetuste roll ja tähtsus. Välisvahendid moodustavad investeeringutest 9,8 miljardit krooni, lisaks investeeringud Riigi Kinnisvara ASi kaudu ning investeeringud ülemäärase saastekvoodi müügitulu arvelt. Valitsuse viimaste aastate suhteliselt agressiivne tegevus ELi struktuurifondide kiiremaks kasutuselevõtuks avaldub reaalsete numbritena eelarvekavas.
Majanduslanguse perioodil vähenesid järsult erasektori tehtavad investeeringud, kahanes nõudlus ja hakkas kiiresti kasvama tööpuudus. Üleilmse kriisi tõttu karmistusid laenutingimused ja nõrgenes tarbijate kindlustunne. Nende tegurite koosmõjul aeglustus majanduskasv järsult.
Avaliku sektori investeeringute statistika kriisiaastatel aga kinnitab, et need on püsinud stabiilsena ja seda paljuski Euroopa Liidu eelarvest saadavatele vahendite toel. Riigi tehtud investeeringute osakaal on kriisiaastatel kasvanud. Maanteede uusehitused, vee- ja jäätmeinfrastruktuuriobjektid, haiglahooned, transpordi- ja energeetikaobjektid, päästetehnika, laevade soetamine väikesaartega ühenduse pidamiseks ja paljud muud investeeringud tehakse suuresti välisvahendite abil. Kõigi riigieelarveliste investeeringute rahastamisest katavad välisvahendid järgmisel aastal 61 protsenti.
Kolmveerand riigi kuludest on paigas enne eelarvet
On ilmselge, et kui eelarves poleks olnud lisaks siseriiklikele allikatele neid vahendeid investeeringuteks, oleks majanduslangus olnud sügavam, tööpuudus suurem ja langustsüklist väljumine vaevalisem. Just välisvahenditel on lisaks Euroopa Liidu poliitikate elluviimisele nii majanduse tõusu- kui ka langusfaasis ka ülitähtis majandustsüklit tasandav roll. Ehitussektoris on jätkuvalt suurimaks tellijaks avalik sektor, struktuurifondidest rahastatavad projektid annavad nõudlust veel ka paljudele teistele valdkondadele alates materjalide tootmisest kuni turismimajanduseni välja.
Euroopa Liidu eelarve kaudu ümberjaotatavate vahendite maht on meil läbi aegade olnud kolm korda suurem kui summa, mis me ise oleme teinud maksetena Euroopa Liidu eelarvesse.
Riigieelarve tulude kahanemise tõttu viimastel aastatel on niinimetatud vabalt kasutatavate, sealhulgas investeeringuteks vajalike vahendite osakaal vähenenud. Nii ulatub järgmise aasta eelarvekavas seotud vahendite ehk otseselt seaduste täitmiseks ja riigiasutuste ülalpidamiseks vajalike summade osakaal 73 protsendini eelarve kuludest. Valitsuse seatud prioriteetide elluviimiseks ülejäävate ning ümberjagatavate vahendite maht on seega üsnagi piiratud. Ilma välisvahendite kaasamisvõimaluseta oleksid ainuüksi siseriiklikest vahenditest tehtavad investeeringud kahanenud suuresti tulude vähenemise tempos.
Defitsiidi korral tagavad stabiilsuse reservid
Riigieelarve on nii sel kui ka järgmisel aastal defitsiidis, mis tähendab, et lisaks tavapärastele tuludele on vaja täiendavaid allikaid kulude rahastamiseks. Defitsiidi katteallikaks saavad olla varem kogutud reservid või laenud. Tänu kiire kasvu aastatel kogutud suurtele eelarvereservidele on Eesti võrreldes teiste riikidega suhteliselt heas olukorras, sest on valikuvõimalus reservide või laenude kasutamise osas sõltuvalt reaalsest olukorrast finantsturgudel.
Keskvalitsuse reservide maht käesoleva aasta lõpus jääb prognoosi kohaselt suurusjärku 14 miljardit krooni, lisaks on veel Haigekassa, Töötukassa ja kohalike omavalitsuse reservid kokku 6,7 miljardit krooni.
Järgmise aasta valitsussektori eelarve puudujääk on prognoositud suurusjärgus 1,6 protsenti SKP-st ehk 3,8 miljardit krooni. Tulenevalt eelarve koostamise aluseks olevast suhteliselt konservatiivsest majandusprognoosist peaks puudujääk ka jääma sellesse suurusjärku või pigem kujunema sellest väiksemaks.
Defitsiidi katteks on siiski vaja arvestada märkimisväärseid summasid. Eelmisel aastal kasvas keskvalitsuse võlg 4,4 miljardilt kroonilt 7,7 miljardi kroonini ehk 3,3 miljardi krooni võrra. Tänu reservidele ja piisavat tootlust garanteerivate finantsvarade olemasolule on võimalik vältida riigivõla kasvamist järgmistel aastatel. Euroopa liikmesriikide võrdluses on Eesti võlakoormus väikseim.
Senise eelarvepoliitika jätkumisel ja majanduskasvu väljavaadete paranemisel on võimalus jõuda eelarvetasakaaluni ja keskpikal perioodil ka väikesesse ülejääki. Järgmistel aastatel peaks eelarvetasakaalu saavutamine olema keskseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks. Vastupidisel juhul tuleks juba lähitulevikus maksta märkimisväärne osa vabalt kasutatavast eelarvemahust laenuintressideks ja selle võrra vähem jääb vahendeid tähtsamaks.
Lisaks võib kasvada risk, et võimalike finantskriiside olukorras võib tekkida probleeme uute laenude saamisel. Kujukaks näiteks on Iirimaa, kus hoolimata Euroopa Keskpanga kiirenevast tempost riigivõlakirjade kokkuostmisel, on Iiri võlakirjade intressid ülalpool kuue protsend taset. Veel mitmedki riigid on halvimast pääsenud tänu rahvusvaheliste institutsioonide laenuabile. Teisalt planeerib eeskujuliku eelarvepoliitikaga silma paistnud Rootsi riik aga tuntavat eelarveülejääki juba lähiaastateks ja loob puhvreid järgmiseks võimalikuks majanduskriisiks.
Riigieelarve seletuskirjas on huvitav fakt selle kohta, et kui Eestil oleks riigivõla intressimaksete osakaal suhtes sisemajanduse kogutoodangusse sama suur kui nii mõneski EL liikmesriigis, kuluks ainuüksi aastaintresside tasumiseks kogu aastane aktsiisimaksutulu.
Toetuste roll muutub
ELi eelarvevahendite kasutamise perspektiivis tuleb arvestada tõsiasjaga, et perioodi 2007–2013 vahendid hakkavad peagi ammenduma. Kuivõrd kulukohustustega on juba kaetud üle 70 protsendi selle perioodi struktuurivahendite kogumahust, siis juba mõne aasta pärast võib ette näha toetuste mahu suhteliselt järsku langust.
Maailmamajanduse kriisijärgse taastumise tempo suhtes on ebakindlust ja edasine Eesti majanduse areng sõltub suuresti välisteguritest. Positiivsete arengute puhul võib aga ka Euroopa Liidu toetuste mõju muutuda. Kiire kasvu aastatel soovitas näiteks IMF oma hinnangutes kaaluda EL eelarvest uute rahastatavate projektide ajatamist, eesmärgiga alandada nõudlust teatud sektorites.
Olemasolevate prognooside valguses on oodata ka maksutulude laekumise tuntavat paranemist järgmistel aastatel ning siseriiklike tulude kasv kompenseerib välisvahendite vähenemist. Tööturuteenuste eurotoetused on juba lõppemas ja vähemalt sellel programmiperioodil hakkavad asenduma siseriiklike ehk töötukassa reservidest moodustatavate vahenditega.
