Aivar Sõerd: Euroala senised pingutused võivad saada tagasilöögi

 (38)
Euroopa Parlamendi debatt: Kuidas tõmmata Euroopa majandus kraavist?
Aivar SõerdFoto: Tiit Blaat

Võlakriisi lahendamiseks ja edaspidiste riskide maandamiseks on Euroopa Liit kokku leppinud karmimates eelarvereeglites ning stabiilsus- ja kasvupakti tugevdamises. Uute reeglite täismahus rakendamise tulemusi näeme esmakordselt selle aasta sügisel, kui Euroopa Komisjon teeb kokkuvõtted liikmesriikide järgmise aasta eelarvekavadest.

Uue eelarvereegli, ehk fiskaalkokkuleppe järgi peab liikmesriigi valitsemissektori eelarvepositsioon olema tasakaalus või ülejäägis. See nõue loetakse täidetuks ka juhul kui liikmesriigi struktuurne eelarvepuudujääk ei ületada 0,5 protsenti SKPst. Samas puudujääk võib ulatuda ka kuni 1 protsendini SKPst, juhul kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti on oluliselt alla 60 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed. Neid liikmesriike on vähe. Sellele tingimusele vastab näiteks kõigi kolme Balti riigi eelarveseis. Eesti on võtnud suurema eesmärgi, milleks on struktuurne tasakaal.

Euroopa Komisjoni hinnangud eelarvekavadele tulevad novembris. Praegu on teada, et selle aasta euroala eelarvepositsioon kujuneb kehvemaks kui kevadel oodatud, ja järgmisel aastal oodatakse olukorra jätkuvat halvenemist. Põhjuseks on 2014. aasta madalam kasv ja mõnede riikide poolt rakendatud elavdamismeetmed, mis eelarveseisule nõrgestavad.

Suurim euroala risk, mis oli ka põhiliseks võlakriisi põhjustajaks, on riikide väga kõrge võlakoormus. Eurostati poolt sellel nädalal avaldatud andmetel kasvas euroala võlakoormus eelmisel aastal aasta varasemalt 89 protsendilt 90,9 protsendile SKPst ehk enam kui 9 triljonile eurole.

Seotud lood:

Võlakoorem on jätkanud kasvamist, jooksvaid kohustusi täidetakse uute laenudega ja laenude teenindamiseks minevad intressikulud söövad ära niigi kasinast majanduskasvust tulevad lisavahendid, mida võiks kasutada majanduste elavdamiseks. Seni, kuni eelarvepuudujäägid pole kontrolli alla saadud, jätkab ka võlakoorem kasvamist.

Prantsusmaa lubab Euroopa Komisjonile esitatud eelarvekavas 3-protsendise eelarvedefitsiidi piiri SKP suhtes saavutada alles 2017. aastal. Järgmise aasta eelarvedefitsiit on kava järgi 4,3 protsenti. Põhiliste probleemidena on ära toodud madal inflatsioon ja jätkuvalt nõrk majanduskasv. Olukorra paranemist eeldatakse alates 2016 aastast.

Prantsusmaa ja Itaalia soovitavad häälekalt loobuda või lükata edasi stabiilsuse ja kasvu paktiga kokkulepitud eelarve eesmärkide täitmine majanduskasvu peatumise põhjusel. Itaalia võlg kerkis eelmisel aastal 128 protsendini SKP suhtes, samal ajal kui lubatud on vaid 60 protsenti.

Kaheksa euroala riiki on ülemäärase eelarvedefitsiidi rikkumismenetluses. Kevadel seatud eesmärgi järgi pidi Prantsusmaa rikkumismenetlusest väljuma juba järgmisel aastal, aga uue eelarvekava põhjal on see välistatud. Kui sellises seisus ei järgne järgmise taseme sanktsioonid ja trahvid, siis ei saa rääkida uuendatud eelarvereeglite rakendumisest.

Siin ei saa olla erandeid nagu näiteks ilmsiks tulnud Prantsuse naftafirma Total juhtum, milline kokku lepitud sanktsioonidest hoolimata jätkas koostööd Venemaa firmadega. Kaalul on kogu euroala kui valuutapiirkonna jätkusuutlikkus.

Võlakriisi lahendamisel paralleelselt stabiilsusmehhanismidega EFSF ja ESM määravat rolli täitnud Euroopa Keskpanga meetmed on küll aidanud kriisi ületada, aga ei ole kõrvaldanud selle kriisi põhjuseid. Keskpanga instrumentide rakendamine on võtnud riikidelt stiimuli struktuursete reformide läbiviimiseks. Sellel nädalal hakkas Euroopa Keskpank Bloombergi allikate info järgi pankadelt kokku ostma Prantsusmaa ja Hispaania võlakirju, käivitades kolmanda kaetud võlakirjade tugiostuprogrammi.

Europarlamendi täiskogu ees lõpukõnet pidanud lahkuva Euroopa Komisjoni president Barroso ütles, et Euroopa Liit on järgmisteks võimalikeks kriisideks valmistunud paremini. Väljapaistva näitena tõi ta esile Portugali ja Iirimaa lahkumise stabiilsusprogrammist, kusjuures Iirimaa on nüüd üks Euroopa kiiremini kasvavaid riike. Euroala võlakriisi ületamisel seni saavutatud edu võib aga kaduda, kui suure vaevaga kokku lepitud uuenenud eelarvereegleid praktikas ei täideta.