Lõik Luuka Evangeeliumist peaks vastama küsimusele, kust on pärit sõnade
siga
,
sigadus
,
sigatsemine
ja
seatemp
kasutamine halvas tähenduses ja ütlema, mis on kujundi sisu ja tekkimise loogika, aga selliseid näiliselt moondunud tähendusega väljendeid on teisigi — näiteks
pede
, mis ühelt poolt peaks kujutama omasooiharat meest, aga on teiselt poolt tarvitusel ka ebameeldiva, halva ja kiusliku iseloomuga isase inimese kohta.

Teda hellitati lapsena ja täideti valimata kõik tema soovid, aga ta jonnis isegi poti peal ja kui ta meheks kasvas, oli looduse poolt antu tema sees segamini aetud ja ta ei osanud armastada naist ja ei tahtnud sigitada lapsi ega maailma ilusamaks teha, aga igatsus ligimese järele oli alles ja saatis ta endasuguse mehe juurde, kuid see üksi ei aidanud, sest tema kibestunud meel käskis tal teha kurja ja ta saatis kurja vaimu teiste inimeste sisse ja tegi nende kätega palju halba.

Umbes nii võiks kirjeldada pede kui inimtüübi kujunemist ja sõnade pedeja pedereerima teise tähenduse sündi ja ma ei naera meeste üle, kelle tugev üksindustunne ja eriline lähedusevajadus saadab neid vaimsete ja füüsiliste puudete otsinguil teiste meeste juurde ja kes on küll homoseksuaalsed, aga sealjuures inimesed, mitte peded selle sõna kujundlikus tähenduses, ehkki pedede patud nuheldakse nende turjale, sest peded oskavad ennast hästi peita ja lihtsad ja siirad homod on nende jaoks parim kattevari ja kilp.

Homosid ja pedesid saab eristavalt kujutada nii, et homod on mehed, kelle kõrvalekalle tavalisest käitumisest tugineb ebatavalisele üksindustundele ja tõdemusele, et naine seda üksindustunnet leevendada ei suuda ja peded need, kelle üksindustunnet toetab samasugune tõdemus, ainult et kibestumise pinnalt kasvanud, sest peded mõnitavad ja alandavad homosid, nagu teisigi inimesi ja nähtusi ja küllap ei pruugi too kibestumise pealt sündinud kujundlik pedesus olla ilmtingimata omasooihar, sest pede ei luba endale püsivalt lähedale tegelikult kedagi, kuna ta ei oska maailma kaunimaks tegevalt tunda ja mõelda.

Kuigi see pole ainus mure, sest demokraatliku ühiskonnakorralduse juures võib just omasooihar pedesus olla üks klasside asemele tulnud teatavat tüüpi inimesi ühendavaid liite, mis näilise võrdsuse ja võimu rahva käes olemise taustal tegusid teeb, sest ühine saladus liidab nad igaveseks, kibestumisest lähtuv rahulolu ja tasakaalu saavutamise võimatus annab jõu ja pere loomise ja laste kasvatamise kohustuse puudumine võimaluse kasutada aega ja energiat vaid ühel suunal — kõige loomuliku hävitamiseks, et maksta kätte võimetuse eest elada inimliku inimesena.

Need mõtted tulid minusse siis, kui Euroopa Liit hakkas aktiivselt tegelema homoabielude lubamisega, püüdes ühelt poolt rõhutada vabadust ja valikuvõimalusi ja mõistmist, soovides näidata, kui hea on Vanas Maailmas elada ja hingata, aga küllap on varjatumal kujul olemas teinegi eesmärk, näiteks selline, et jätta homoseksuaalse ja tavalise abielu võrdsustamise teel mulje, et kõik homod on avalikud ja pedesid polegi, sest nemad — isegi olles omasooiharad — ei hakka iial teise mehega abielluma ja hoiavad tüdruksõpra maskeeringuks, nii nagu ei ole ühelgi homoparaadil näha pedesid, sest nad ei saa oma seksuaalsust eksponeerida, kuna sellel ei ole maailma jaoks head tähendust ja küllap ei saa sellised peded vahel oma seksuaalsest sisust ise arugi ja peavad huvi puudumist naiste vastu millekski muuks ja pole omasooiharust füüsiliselt realiseerinud, aga ründavad seda aktiivsemalt ühiskonda vaimselt pedereerides. . Nii mõeldes võib homoabielude lubamist pidada mitte demokraatia arenemise positiivseks märgiks, vaid hoopis kriisi tunnuseks, mis näitab, et peded kui mõjutajad omavad Euroopa ühiskonna suunamisel suurt jõudu, sest tegelik mõistmine ja nulltolerants on kaks erinevat asja — esimene neist on hingest ja südamest lähtuv tunne, mis sisaldab arusaamist inimlikul tasandil — see saab meisse tulla vaid läbi hingetarkuse -, teine neist aga sisuta loosung, mis ütleb, et nii on ja kõik.

Minus võimendus arusaamine kirjeldatud seostest Arnold Rüütli lossiskandaali ajal, mille lossipede juba mullu sügisel, asja toimumise päevil lossist välja viis ja mida teine pede — hierarhias kõrgemal olev — seni endale hoidis, kuni vaja ja seda, et toimis just pedede liin, näitab asja kinnihoidmine — paus toimumise ja meediasse tulemise vahel — selgelt ära ja järgnenud väitlus teemal, kas Rüütel sobib presidendiks või ei, oli pedede jaoks ainult kaasnähe — küll meeldiv ja soovitud — ja sobiv kattevari esimesele eesmärgile, mida ma küll ei tea, kuid aiman, sest asjast tehti skandaal just siis, kui president Ameerikasse jõudis — ju siis oli pedel vaja reisi sihtkohas kellegi jaoks teenet teha või heastada mõnd oma varasemat pattu või oli Ameerikas lihtsalt teine pede, keda vaja miskipärast aidata Rüütlilt mõtlemis- ja nägemisvõime lõpliku võtmise teel.

Ja info kinnihoidmine enda jaoks sobiva aja saabumiseni on nii sisulise kui ka sümboolse tähendusega — kakahäda kinnihoidmine lapsepõlves on üks esimesi jonnimise ja oma tahtmise pealesurumise väljendumise viise, millel inimese kujunemise ajal eriline tähendus, nagu on sellega kaasneval klistiiritegemiselgi, eriti kui pidada silmas klistiiripumba kasutamise tehnika sarnasust tuntud pedereerimisvõttega ja arvestada mõiste klistiir teist tähendust.

Lossiloo näide aga ütleb sedagi, et pedede vandenõusse kaaspedereerijaiks võivad sattuda teistegi seksuaalsete huvidega inimesed.