Ainar Ruussaar: Sininugised

Seniste kaotajate ammune unistus on täitunud: nüüd on ka neil oma poliitikaklubi, kus nad saavad üheskoos maailma parandada. Või vähemalt maailmaparandamisest unistada. Sündinud on pretensioonika nimega uus erakond — Eesti Demokraatlik Partei (EDP).

Demokraatlikku Parteid peakski pigem poliitikahuviliste klubiks nimetama, sest ühe korraliku erakonna tunnuseid sel kogumil pole. Uus partei ühendab endas kõige erinevama minevikuga ja kõige erinevamate vaadetega inimesi, sel parteil puudub ka selge programm, või vähemalt keelduvad härrased demokraadid seda kiivalt avalikustamast. Kõigest sellest lähtuvalt on ka täiesti arusaamatu, kelle huvisid uus erakond kaitsma hakkab (sellest sõltub ju ka partei rahastajate valik) ja millist poliitikat “uusdemokraadid” viljeleda tahavad.

Esialgu teame me ainult seda, et vastupidiselt Eestis viimastel aegadel juurdunud demokraatlikule traditsioonile kuulutasid “uusdemokraadid” partei asutamiskongressi kinniseks ega lubanud ajakirjanikke oma etendusele. Loogika ütleb, et poliitikaturule toodava uue kaubamärgi autorid peaksid ajakirjanikud kätel saali kandma, sest muidu ei tea nende algatusest keegi midagi. Ju siis on EDP-meestel mingi muu nipp, kuidas valijaid enese poole võita. Võib-olla viinaga? Ei tea.

Klubimehed

Eesti Demokraatliku Partei juhtide hulgas on tuntud mehi, kes ei ole viimastel aastatel poliitikas küll suurt millegagi silma paistnud, kuid keda eestlased teavad ja mäletavad. Näiteks EDP juht, uue partei aluseks saanud Sinise Erakonna senine esimees Jaan Laas, korduvalt parteisid vahetanud Ülo Nugis ja endine riigikogu liige Tiit Made. Ja muidugi EDP peasekretär Jaan Mölder, endine Paldiski linnapea, kelle puhul vähemalt Paldiski elanikud millegipärast irooniliselt muigavad. Toredad mehed kõik, kes puhtama, kes mustema minevikuga. Arusaamatu on vaid see kandev ja kõikehõlmav idee, mille nimel need mehed tööle hakkavad.

Mulle meenub, kuidas Jaan Laas enne riigikogu valimisi esitas ETV otsesaates idee, mille teostumisel oleks Eesti sattunud kolm korda hullemasse olukorda, kui Austria pärast Jörg Haideri valimisvõitu. Laas esitas enneolematu idee kuritegevuse likvideerimiseks Eestis: saata kõik muukeelsed kurjategijad Eestist välja Venemaale. Eestlastest kurjategijatega saab Eesti ise hakkama, muukeelseid kurjategijaid ei pea aga Eesti maksumaksja ülalpeetavad politseinikud jahtima, kohtud karistama ja vanglad kinni hoidma, väitis Laas. Tõsi, ta ei öelnud, millise nipiga saaks Eesti kümned tuhanded muulastest kurjategijad Venemaale saata. Või õigemini — kuidas saavutaks Eesti seda, et Venemaa need inimesed vabatahtlikult vastu võtaks. Kui see ei ole populism, siis mis see on? Aga muidu näib EDP juht Jaan Laas olevat aus inimene. Arusaamatu ainult, kas ta on ultraisamaalane, kosmopoliit, antikommunist või sotsiaaldemokraat. Arvatavasti kõike natukene.

Kes siis Ülo Nugist ei tea! Korduvalt parteisid vahetanud veteranpoliitik, kes tuli areenile Eesti iseseisvuse Eest võitlejana juba üle kümne aastat tagasi. Ta näib olevat ka aus inimene. Tema sõnad Koonderakonna korteriskandaali ajal 1995. aastal olid: “Kui meie ei roogi puhtaks oma rinnaesist, siis roogitakse meid välja poliitiliselt maastikult.” Nüüd võib öelda, et Nugis oli prohvet. Koonderakond on hääbunud, Nugis oma toetajatega sellest parteist lahkunud. Naised saunas räägivad, et uue partei asutamisidee pärines just Nugiselt, sobivamaks vundamendiks valis ta silmapaistmatu kuid seetõttu ka “puhta rinnaesisega” Sinise Erakonna.

Paldiski endine linnapea Jaan Mölder on ka peenike poiss. Rahvasuu räägib, et ta suutis omavalitsustegelasena müüa Paldiskis maha kõik, mis müüa andis. Rahvasuu võib valetada ka, igatahes ei ole Jaan Mölderit keegi kohtu alla andnud või risti löönud. Nüüd on tal võimalik oma poliitilisi ambitsioone teostada Eesti Demokraatliku Partei peasekretärina.

Uue partei juhatuse liige Tiit Made on ka tuntud inimene. Aga temast ja tema minevikust ei saa kirjutada, kuna võib kohtu alla sattuda. Mitte Rootsis, vaid Eestis.

Mis aga kõige hämmastavam, Demokraatliku Parteiga liitus ka 1100 arenguparteilast. Ma olen siiralt üllatunud, kuna arvasin, et Arenguparteid ei ole enam olemas. Võta näpust, on. Ja saadab oma poliitikud EDP loosungite all järgmistele valimistele.

Tahaks hirmsasti teada, milline see EDP loosung siiski olema saab. Seni on uusdemokraadid selle saladuses hoidnud.

Mulle on Delfis ette heidetud, et suhtun poliitikasse kui mängu ja jälgin kõrvalolijana vaid selle mängu ilu. Kui te eelneva läbi lugesite, siis öelge ausalt: kas see pole siis mäng?

Aga uusdemokraatidele tahan ma edu soovida. Võib-olla on Eestis tõepoolest käes aeg, kus suur osa valijaid on praegustes võimuparteides ja opositsioonierakondades pettunud ja vajavad midagi uut. Vahest polegi paljude pettunud valijate jaoks oluline, kas see uus poliitiline jõud on vasakpoolne, parempoolne või kusagil vahel. Ei saa ju küsida, kas sa armastad rohkem vett või õhku.