„Ma tänan Eestit mitte ainult panuse eest julgeoleku kindlustamisel meie riigis,“ ütles Afganistani välisminister valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel. „Me oleme väga tänulikud abi eest ka mittesõjalistes valdkondades, seal hulgas tervishoiusüsteemi ülesehitamisel.“

Alates 2006. aastast on Eesti Afganistanis tsiviilsfääris üha rohkem keskendunud tervishoiu valdkonnale. Eesti erimissiooni koosseisus töötab Afganistanis tervishoiuekspert, kelle üheks ülesandeks on koordineerida Eesti ja rahvusvahelisi arengukoostööprojekte ning nõustada Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel.

Rassoul avaldas lootust, et sõjategevus Afganistani lõppeb ja kahe riigi vaheline koostöö saab keskenduda aina rohkem mittesõjalistele valdkondadele.

„Ma loodan, et kunagi saab Afganistan ka eestlaste turismisihtmaaks,“ märkis Rassoul.

Andrus Ansipi sõnul teab Eesti, kui oluline on rahvusvaheline toetus ja abi rasketel aegadel. Osutades Eesti kaitseväelaste osalusele rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude koosseisus, ütles peaminister, et sõdurite kohalviibimine sõltub ainult vajadusest.

„Me jääme Afganistani nii kauaks kui vaja ja seniks, kuni me oleme seal teretulnud,“ rõhutas Ansip. „See sõltub teie valitsuse otsusest.“

Ansipi sõnul on Eesti üheks keskseks eesmärgiks panustamisel Afganistani ülesehitusse keskvalitsuse mõjuvõimu laiendamine ning suutlikkuse tõstmine kohaliku omavalitsuse tasandil.