Advokaat: Eesti õigusmaastiku häda on ülereguleeritus ja dokumentide sõnastuslik keerukus
„Näiteks rahvakogu, mis justkui esindab rahva arvamust riigi valitsemise ja vajalike muudatuste küsimustes. Loomulikult on hea, kui tekib foorumeid, kus inimesed arvamust saavad avaldada. Küsimus on, mis vormis seda teha, kui suurejooneliselt seda nimetada ja kui suur tunnetuslik kaal sellele omistada. Seni, kuni kehtib tänane põhiseadus ja meil on just see Eesti Vabariik, siis ainus rahva tõeline esindaja ja rahvakogu on siiski parlament, meeldivad siis need tänased rahvaesindajad meile või ei. Kui ei meeldi, tuleb järgmistel valimistel valida teised. Alternatiivsete struktuuride moodustamine, kes justkui kah teatud mõttes „pehmele rahva mandaadile“ pretendeerivad, on riigi tuleviku mõttes tupiktee ja võib olla isegi ohtlik,“ märkis Vaher.
Riigikohtu lahenditest
Vaher lisas, et 2012. aastasse jäävad ka kaks tähelepanuväärset riigikohtu üldkogu lahendit, mõlemaid iseloomustavad kolmetähelised lühendid ning mitmed riigikohtunike eriarvamused. „Kuulsin hiljuti üht raadio jutusaadet, kus ajakirjanikud kurtsid, et VEB fondi lahendist on väga raske aru saada ja selleks peab olema tippjurist. Nende ajakirjanike lohutuseks ja meie kõigi kurvastuseks peab tõdema, et ka tippjuristiks olemine ei pruugi aidata. Ilmselt on see üks kohtupraktika vastuolulisemaid ja keerukamaid kaasusi ning ei loonud head tunnet osalenutele ega otsuse lugejatele.
Pigem võiks öelda, et tegemist oli ülimalt pikaealise teema otste kokkutõmbamisega pisut robustsel moel, sest kooskõla varasema, jõustunud ringkonnakohtu lahendiga jäi vajaka. Teine, varasem, kuid riigi jaoks väga palju tähelepanuväärsem lahend, oli Riigikohtu üldkogu otsus ESM-iga liitumise kohta. Selle otsusega lahjendati põhiseaduslikke garantiisid, selle otsusega läks tükk riigi suveräänsust ja parlamendi pädevust Eestist välja. Loomulikult on mõistetav, et juristide seisukohad võivad teinekord jääda vastuoluliseks. Võtame selle teadmiseks, kuid hinges jäi veidi midagi kriipima,“ rääkis Vaher.
Seadusloomest
Vaher märkis, et tänase Eesti õigusmaastiku häda on mõningane ülereguleeritus ja dokumentide sõnastuslik keerukus, mis raskendab asja põhiolemuse mõistmist. „See häda on levinud nii õigusaktidesse kui ka haldusaktidesse ning kohtuotsustesse. Teine häda on liigne eristamine, liigne vahetegu. Põhimõtteliselt sarnaseid asju käsitletakse teinekord erinevatena üksnes pisiasjades ilmnevate erinevuste tõttu, mis aga kindlasti ei ole hea õiguskorra selgust ja harmoonilisust silmas pidades,“ rääkis Vaher.
„Sooviksin positiivses võtmes esile tuua hiljutist algatust, mille võttis advokatuuri ettepanekul üles justiitsminister, mis puudutab tsiviilkohtumenetluses menetluskulude kindlaksmääramise reeglistiku muutmist. Me advokaatidena kõik teame ja kogeme igapäevaselt, milliseks tülikaks ja lubamatult aeganõudvaks protseduuriks see on muutunud. Me ei suuda mõistikku põhjust leida, miks peab see toimuma nii vaevalisel ja bürokraatlikul teel, kui ometi on paralleelselt olemas halduskohtumenetlus, kus kohtukulude küsimused lahendatakse kiirelt koos põhiotsusega. Seega oleks loogiline menetlused harmoniseerida ja seda just halduskohtumenetluse seadustiku eeskujul. Ma soovin tunnustada justiitsministrit, kes sellele murele on tähelepanu pööranud ning on võtnud teema ette. Kindlasti on see samm õiges suunas, et vähendada tarbetuid erinevusi menetlusseadustes ja lihtsustada inimeste tööd.“
Advokatuurist
Advokatuuri arengust rääkides märkis Vaher, et advokatuuril kui organisatsioonil läheb hästi, organisatsiooni liikmete arv on kasvanud 855-ni ning advokatuur on tegutsenud efektiivselt ja keskendunud olulisemale. „Riigi õigusabi asjades oleme valmis üle minema elektroonilisele taotluste koostamisele ja aruandlusele, mis peaks oluliselt vähendama bürokraatlikku koormat riigi õigusabiga tegelevatelt advokaatidelt. Lisaks on advokatuur tänasega astunud uude ajastusse oma IT-lahenduste ja elektroonilise asjaajamise poolest, kuna uuendasime kodulehekülge aadressil www.advokatuur.ee ning nüüd täiesti eraldi kodulehekülg riigi õigusabi jaoks aadressil www.riigioigusabi.ee. Samuti on tänasest käivitunud uus advokaatide andmebaas, mis on oluline uuendus.
Vaher rõhutas, et kindlasti on tänaseks tähtsaks märksõnaks advokatuuriseadus. „1. märtsist 2013 ehk tänasest jõustusid advokatuuriseaduse muudatused, mida oleme taotlenud juba paljude aastate jooksul ning mis otseselt haakuvad üldkogu poolt 2011. vastu võetud arengukava täitmisega. Teatud mõttes tähistavad need muudatused ühe loogilise etapi lõppu ja järgmise algust. Seadusemuudatused võimaldavad meil nüüd sisemiselt organisatsiooni korrastada, eelkõige normaliseerida eksamikorraldus, aga ka kaotada tarbetult keeruline sisemine hierarhia, muutes advokatuuri liikmeskonna kahetasandiliseks. Samuti saame mõistlikumalt lahendada advokaaditegevuse reklaamiga seonduvaid küsimusi.“
„Mis on aga erilist täna jõustunud muudatuste puhul, on see, et sinna ei ole lisatud vastu advokatuuri tahtmist piprateradena mõjuvaid asju, mis on nii juhtunud mitmete varasemate seadusemuudatustega. Oleme väga tähelepanelikud ja tundlikud selles suhtes, kui püütakse advokatuuri autonoomiat või advokaatide sõltumatust piirata, sest need privileegid on klientide kaitseks ja huvides, mitte advokaadile isiklikult vajalikud. Seekord meid mõisteti ja oldi koostööaldis, arvestades muidugi ka seda, et puhtobjektiivselt on advokatuuri ettepanekul tehtud muudatused mõistlikud ja vajalikud. Justiitsministeerium, eelmine justiitsminister ning Riigikogu õiguskomisjon ja selle esimees väärivad tänu, et see seadusemuudatus menetletud sai.“
„Advokatuuri organid on kõik teinud möödunud aastal väga tublit tööd ja oma ülesannetega minu arvates hästi toime tulnud. Mis väärib esile toomist, et advokatuuri kantselei eesotsas meie võimeka ja energilise kantsleriga on väga professionaalne seltskond ja pakub sisulist tõhusat abi kõikidele organitele, arvestades, et paratamatult on ülesannete maht aja jooksul kõigi jaoks kasvanud,“ rõhutas Vaher.
Vaher tuletas meelde, et tugevate kohustus on ka aidata ka nõrgemaid ja hädasolijaid. „Vabatahtliku tegevuse soodustamine ja pro bono töö propageerimine on kirja pandud ka advokatuuri arengukavas. On erakordselt tähtis, et see tegevus on reaalses elus rakendunud tõhusalt ja liikmeskonna enda hulgast üles kerkiva siira entusiasmiga. Heategevuslik töö on kanaliseerunud läbi meie heade koostööpartnerite, Lastekaitse Liidu, Hea Teo Sihtasutuse, aga ka Eesti Rahvuskultuuri fondi kaudu loodud allfondide kaudu.“
Ametiajast
Vaher ütles, et tema ametiaeg esimehena saab tänasega läbi ning ühtlasi tähistab see üheksa-aastase perioodi lõppu, mil ta on olnud advokatuuri juhatuse liige. „Kui mind kolm aastat tagasi valiti esimeheks, tõin välja olulised märksõnad, millele soovisin edaspidi tähelepanu pöörata: advokatuuri ühiskondlik positsioon, kutsealane professionaalsus, suhted riigiga, organisatsiooni perspektiiv. Nüüd tagasi vaadates, on kõikides neis aspektides ka edasi liigutud,“ ütles Vaher.
„Advokatuur on täna heades koostöösuhetes nii Justiitsministeeriumiga, Riigikogu õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoniga, kohtutega, teiste kutseorganisatsioonidega ja paljude teiste oluliste institutsioonidega. Advokatuuris nähakse mõistlikku koostööpartnerit, kelle arvamust olulistes õigusküsimustes juba oodatakse ja eeldatakse. Loomulikult ei ole see minu teene, vaid seda oleme suutnud teha koos. Mõnedki advokatuuri liikmed on advokatuuri mainele palju kaasa aidanud läbi selle, et on omal algatusel leidnud aega sõna võtta riigielu puudutavates küsimustes, kasvõi näiteks hea kolleeg Jüri Raidla sisukad sõnavõtud riigi pidamise reformi teemal, mis on tekitanud väga suurt vastukaja,“ sõnas Vaher.
„Lihtne talupojatarkus ütleb, et selleks, et sirget vagu künda, peab olema siht silme ees. Advokatuuril on see siht ja perspektiiv täna olemas. Üldkogu võttis 2011. aastal vastu laiapõhjaliselt ettevalmistatud advokatuuri arengukava, mille alusel oleme edasi tegutsenud ja mis seab sihi aastani 2020. See ei ole loomulikult dogmaatiline dokument ja seda tuleb ka kritiseerida ja vastavalt vajadustele korrigeerida. Kutsun üles, et seda aeg-ajalt sirviksite sest head mõtted on alati teretulnud.“
„Kolm aastat tagasi ütlesin, et „ma soovin kuuluda sellisesse advokatuuri, kus on asjad korras ja kuhu kuulumine on auasi“. Täna võin siiralt öelda, et ma kuulungi sellisesse advokatuuri ja mul on see au,“ lõpetas Vaher oma ettekande.
