Abipolitseinikust sõbra aprillinali ehmatas kõhu lahti!

"Kuule, ma ei taha sind närvi ajada, aga sinu autot otsitakse taga. Su auto number on ju 871 MBT?" Oli küll minu tollase Hyundai number ning taga otsivat mind sõbra telefonikõne põhjal politsei ja kannatada saanud Mercedese juht. Pulss tõusis kiirelt lakke, kuid lahke sõber lubas mind operatiivselt asjade kulgemisega kursis hoida.

Pärast sellist ärevat kõnet oli peast kui pühitud, et kätte oli jõudnud taas tüngapäev esimene aprill. Närviliselt kõndisin toast tuppa, telefon kramplikult valgeks pigistatud sõrmede vahel ning paanitsesin. Lasin peast kiirelt läbi, millal üldse autoga linnas liikusin ja kas viimasel ajal on mõne Mercedesega lähemaid kokkupuuteid olnud.

Panin peas kokku alibit, kus ja kellega olen oma päeva veetnud. Lootsin ka mingid tšekid prügikastist üles leida ja tunnistajad ritta panna. Vaimusilmas juba kujutlesin, kuidas mind käed raudus kodust sokkide väel minema viiakse. Ilmselt pannakse ka tuvastamisseina äärde koos teiste kriminaalidega seisma. Edasi viib tee kindlasti eeluurimisvanglasse.

Seda kõike sai mu ärevuses keha jaoks liiga palju ning korduvalt pidin tualetti tormama, kuna šokis keha reageeris omamoodi. Sõbra uut täpsustavat kõnet pidin ootama tubli tund aega. Selle ajaga praadisin end üsna halliks ning käed värisesid nagu eakal härral juba.

Lõpuks kauaoodatud kõne saabuski. Algul jätkas sõber ikka sama rida: kuidas tema ametivennad jõuavad kohe mulle ukse taha ja asi hakkab võtma konkreetseid pöördeid. Kõne lõppu aga lisas ta rõõmsa kilke: "Aprill!" Alles siis sain aru, kui haledalt oli semu mind vahele tõmmanud. Veel rohkem rõõmu valmistasid tüngategijale minu kirjeldused raskustest närvilise kõhu kontrollimisel. Ega asjata öelda suure šoki puhul, et ehmatas kõhu lahti!