Aastavahetuseks

2004. aasta jääb peatselt selja taha. Mis arvutimaailmas toimunust meelde jääb? Hirmkallid videokaardid, kaks videokaarti ühel emaplaadil või odavad DVD-pleierid?

Et hinnad langesid ja arvutid kiiremaks muutusid, vaevalt kedagi üllatab. Kui Microsofti juht Steve Ballmer aga väitis, et arengumaade jaoks on vaja 100 dollarit maksvat arvutit, siis pälvis see laialdast tähelepanu. Vähem kui 200 dollarit maksvad arvutid on juba maailmaturule

jõudnud

(AMD Sempron 2200+ protsessoriga). Eestis langes odavamate lauaarvutite hind 3600 kr tasemele (ilma kuvari, kõlarite ja tarkvarata), sülearvutite hind aga alla 12000 kr. Maailmaturule ilmusid 498 dollarit maksvad Linuxiga sülearvutid. Endiselt on kallid aga tindiprinterite tindid. Nende liiter maksab

rohkem

kui kallimad lõhnaõlid või luksusšampanjad.

Arvutite, protsessorite ja tarkvara tootjad on huvitatud võimalikult kõrgest hinnast, sest see tagab suurema kasumi. Kui protsessorite taktsagedust ega jõudlust kuigi palju tõsta ei õnnestunud, siis videokaartide osas oli areng palju kiirem. See saavutati aga kasvava voolutarbe hinnaga. Müügile tulid kuni 1kW võimsusega toiteplokid.

Riistvara

AMD protsessorite arhitektuur oli Inteli omadest edukam. AMD 64/32-bitised Athlon 64 protsessorid jõudsid mõõduka hinnaga arvutitesse. Inteli Pentium 4 laeks jäi 3,8GHz. Tuleval aastal läheb Intel AMD eeskujul üle 64/32-bitistele protsessoritele. Mõlemad hakkavad aasta teises pooles tootma kahetuumalisi protsessoreid. Kontoriarvutitesse ja kodukasutajate enamikule pole õieti vaja ei 64-bitiseid ega kahetuumalisi protsessoreid. Pigem oleks vaja väiksese voolutarbega protsessoreid (nt Pentium M). Kümnendi lõpuks kasvab personaalarvutite arv maailmas ühele miljardile ja arvutite voolutarbe kasvu peatamine muutub järjest olulisemaks. Ilmusid esimesed lauaarvutid, milles on kasutusel väikese voolutarbega Pentium M sülearvutiprotsessor. Pentium M protsessori voolutarve on 21W tavaliste protsessorite 110W vastu. Jõudlusest piisab aga isegi arvutimängude mängimiseks. Sellise protsessoriga emaplaat mahub väikesse Shuttle barbone-taolisesse korpusesse. Tulemuseks on ilus, väike ja vaikne arvuti.

Et graafikaprotsessorite jõudluse tõstmisel kipub piir vastu tulema hoolimata PCI Express siinile üleminekust, pakuti välja uus lahendus — ühte arvutisse kaks videokaarti korraga (vt pilt). Ilmusid ka kahe GeForce 6600 GT graafikaprotsessoriga videokaardid. Jahutusprobleeme aitab lahendada vesijahutus. Varakatele arvutimänguhuvilistele pakutakse kahe videokaardiga vesijahutusega arvuteid, mille hinnad algavad 5000 dollarist.

DVD-kirjutajate ja DVD(DivX)-pleierite hinnad langesid aastaga peaaegu kaks korda. Uus arvuti on otstarbekas lasta komplekteerida DVD-kirjutajaga, mis on kõige universaalsem optiline seade. Plaaditoorikute hinnad on samuti taskukohased. 16x DVD kirjutamiskiirus jääb ilmselt maksimumiks. Edasi minnakse üle lühema lainepikkusega sinistele laseritele, mis võimaldab kasutada suurema mahutavusega plaate.

Kiirelt langesid ka LCD-kuvarite hinnad, kuid odavate arvutite hindadega võrreldes on nad ikka veel kallid. Plasmaekraanide osas läks areng suuruse suunas. Samsung sai valmis hiiglasliku 2,5m diagonaaliga (102-tolli) plasmaTV. Eraldusvõime on 1920 x 1080, kontrastsus 2000:1, heledus 1000cd/m2. Milline mõnu Doom 3 mängida. Hind on võrreldav BMW autoga (üle 45000 dollari).

Tarkvara

Microsoft lasi välja Windows XP teise teeninduspaki (SP2) ja reklaamis seda suure saavutusena. Samas oli Microsoft sunnitud järgmisest Windowsi versioonist (Longhorn) mõned palju reklaamitud uued omadused (failisüsteem WinFS) välja jätma, et tööga 2006. aastal valmis saada. Loodetavasti saab tuleval aastal valmis 64-bitine Windows, millest praegu on beetaversioon. Sellega algab laialdane üleminek 64-bitistele Windowsi programmidele.

Valmis sai kontoritarkvara OpenOffice.org eestindatud 1.1.4 versioon (ilmus ka 2.0 preview), mis sisaldab avatud lähtekoodil põhinevat eesti õigekirja kontrollijat. Koos sellega võib kasutada ka Filosofti spellerit, millest on tasuta, kuid suletud lähtekoodil põhinevad Windowsi ja Linuxi versioonid. Versiooninumbrini 1.0 jõudsid Mozilla veebilehitseja Firefox ja meiliprogramm Thunderbird, mis on heaks alternatiiviks turvaaukude küüsis vaevlevatele Microsofti programmidele.

Jätkus Linuxi kiire areng, sh 64-bitiste protsessorite jaoks. Praeguseks on Distrowatchi edetabelis populaarsemad distributsioonid Mandrakelinux 10.1 ja Fedora Core 3, mille plaaditõmmiseid saab Internetist tasuta tõmmata. Ordi hakkas koostöös Nordtechiga Eestis turustama eelinstalleeritud Mandrakelinuxiga arvuteid. Neid pakuvad ka mitmed väiksemad firmad.

Uus aasta tõotab järjekordselt tulla põnev. Soovin kõigile lugejatele edu ja õnne uueks aastaks!