Aastavahetuseks

2005. aasta hakkab selja taha jääma. Nagu ikka oli lõppev aasta arvutimaailmas sündmuste rohke. Mida neist esile tõsta? Kas kahetuumalisi protsessoreid, uusi videokaarte, Microsofti 64-bitist Windowsit või Skype tähelendu?

Et hinnad langesid ja arvutid kiiremaks muutusid, vaevalt kedagi üllatab. Eestis langes odavamate lauaarvutite hind 3000 kr tasemele (sama palju maksab digifotoaparaat), sülearvutite hind alla 10 tuhande krooni. Vähem kui 15 tuhande krooni eest saab üsna korraliku, 17-tollise LCD-kuvariga lauaarvuti (nt 13950 kr maksev STAR PC 740J — Athlon 64 3200+protsessor, 512MB mälu, 160GB kõvaketas, 512MB ATI Radeon X700 videokaart, 16x DVD-kirjutaja, klaviatuur, hiir, kõlarid ja 8ms 17-tolline LCD-kuvar) või 15,4-tollise ekraaniga sülearvuti (nt +- Euronics Acer Travelmate 2413WLMI — Celeron M 370 1,5GHz protsessor, 512MB mälu, 60GB kõvaketas, DVD-kirjutaja, WiFi, Windows XP HE, 11990 kr). See tõi kaasa sülearvutite müügi plahvatusliku kasvu. Kasvas ka LCD-kuvarite (nt Philips 20-tolli, 1680x1050, 16ms, 8477 kr) ja -telerite müük (nt 23-tolli Samsung, 1366x768, 9793 kr). Enamik DVD-pleiereid toetab nüüd DivX vormingut. Müügile jõudis Microsofti mängukonsool Xbox 360. Eestis hakati müüma Microsoft Windows XP Media Center operatsioonisüsteemiga arvuteid, Fujitsu-Siemensi kauneid ja soodsa hinnaga SCALEO lauaarvuteid, ning ML Arvutid ID-kaardi lugejaga lauaarvuteid.

Riistvara
Intel läks AMD eeskujul üle 64/32-bitistele protsessoritele. Nii Intel kui AMD alustasid kahetuumaliste lauaarvutiprotsessorite tootmist. AMD tõi turule 64-bitise Turion sülearvutiprotsessori. Intel lubab 2006. a jaanuaris vastata kahetuumalise Yonah (Intel Core) sülearvutiprotsessoriga. Esmakordselt loobuti protsessorite taktsageduse tõstmisest ja hakati rääkima energiasäästust. Graafikaprotsessorite osas taktsageduse tõstmine siiski jätkub. Uueks moesuunaks sai kahe videokaardi paigaldamine ühele emaplaadile. Hakati turustama ka kahe graafikaprotsessoriga videokaarte, nt ASUS EN7800GT DUAL. Tippvideokaartidel, mis maksavad rohkem kui keskmine arvuti, on 512MB mälu, samal ajal kui odavamatel arvutitel on endiselt 256MB mälu. Ilmusid ka Pentium M ja Celeron M sülearvutiprotsessoriga lauaarvutid, nt AOpen Cube Mini (XC CubeMZ915-M). Neid on siiski müügil vähe (Eestis üldse mitte) ja nad on kallid. Odavam on sellise arvuti asemel osta sama protsessoriga sülearvuti. Endiselt domineerivad traditsioonilise tornkorpusega lauaarvutid, kuid K-Arvutisalong hakkas pakkuma ka Shuttle pooltootel põhinevaid väikesi lauaarvuteid. Paremini on läinud Maci eelistajatel, kes võivad omale hankida stiilse ja väikese Apple Mac Mini.

Tarkvara
Microsoft sai valmis 64-bitise Windowsi. Ennustatud 64-bitise tarkvara buum jäi aga tulemata. Laineid lõi eestlaste poolt kirjutatud internetitelefoniprogramm Skype. Vabavarast tuleb esile tõsta kontoritarkvara OpenOffice.org 2.0.1 valmimist, millega on kaasas avatud lähtekoodil põhinev eesti keele õigekirja kontrolli programm (speller). Koos sellega võib kasutada ka Filosofti spellerit, millest on tasuta, kuid suletud lähtekoodil põhinev Windowsi versioon. Versiooninumbrini 1.5 jõudis Mozilla veebilehitseja Firefox ja 1.5RC-ni meiliprogramm Thunderbird, mis on headeks alternatiivideks turvaaukude küüsis vaevlevatele Microsofti programmidele. Jätkus Linuxi areng. Distrowatchi andmeil on suure edumaaga kõige populaarsem Ubuntu 5.10, millele järgneb Mandriva 2006 (viimane versioon 2006.1-03 beeta). Viimase põhjal pannakse kokku korralikult eestindatud, nn koolilinuxit. See töö 2005. aastal siiski lõpule ei jõudnud.

Uus aasta tõotab järjekordselt tulla põnev. Soovin kõigile lugejatele edu ja õnne uueks aastaks!