Aarne Ruben: Putin meie vabadussambal
Võib-olla kuluks sellisele kurikale mõne mehe viimane raha? 200 000 inimest Eestis ei teeni suurt rohkem kui 5000 krooni kuus, mis USA-s tähendab vaesuspiiri. Oleme tahes-tahtmata saanud kerjusrahvaks.
Vabariigi algusajal mõtlesid strateegiliselt arutlejad, kaugemale nägevad inimesed Eesti võimalused läbi. Kas ometi oli õigus Ado Grenzsteinil ja Gustav Naanil, kes Eestile mingil juhul iseseisvust ei soovitanud? Või oli õigus Aleksander Keskülal, kes ütles, et meie lips on läbi kohe, kui me ei ole enam unioonis Põhjalaga?
Vaieldamatult olid need suurmehed hoiatajad, keda me ei tohiks niisama üle parda lükata.
Üheks suureks toeks eestlaste iseseisvusideele oli asjaolu, et meil on ajud, meil on suurepärane oskusteave ja selle asemel, et saada suureks arvult, saame suureks vaimult. Et hakkaksime selleks pisikeseks meheks kapsalehelt, kes suure Gargantua (loe: Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa) arvelt kenasti teenib.
Aga ajupotentsiaal on väga problemaatiline asi. Teadus oli Nõukogude Liidus prioriteet number üks ja ulatus kõikvõimalikesse harudesse. Venemaal on praegu 60 000 doktorikraadiga või vähemalt doktoritasemel programmeerijat, kellest enamik pole küberrünnakutest Eesti vastu kuulnudki. Noored teevad Venemaal IT-alal hiigelkarjääri, see teeb Venemaast tulevikumaa.
Kas 26-aastane Anna Vladimirovna Sovetkina, Rostelecomi auditi metodoloogilise divisjoni juht, on potentsiaalne küberründaja? Ei, ta on pragmaatiline noor inimene, kes tohutu tööga, ja võimalik ka, et muudel eeldustel - on tippu jõudnud. Meil siin Eestis oleks vaja veel 60 000 sellist aju.
Mõtleme liiga palju enda kaitsmisele. Vast oli ikka õigus ka Jaroslav Hašekil, kes leidis, et Eesti on maa, mis ennast metalltaradega ümbritseb? Poliitikud räägivad ikka, et küberkaitsekeskust on vaja laiendada, on vaja veel küberkaitsekeskusi ja ka teisi kaitsekeskusi. Kõik on väga ilus, aga lisaks kaitsele on vaja mõelda ka intellektuaalsele kontaktile.
Venemaa demoniseerimise asemel peaksime vaatama, mida on meile öelda näiteks neil venelastel, kes tegelevad uusima põlvkonna serverite paigutamisega taastuvenergia allikate lähedale.
Meie president kinnitab: meie vaatame ainult läände. Vene keel pidi tema arust olema okupantide keel. Meie klaasist võidusambal on tugev käsi, viibutamas mõõka ida poole.
Kuid ausambasümboolika puhul sõltub kõik vaataja positsioonist. Malakat hoidev käsi võib tähendada ka Läänemerest põhja ja loode poole jäävaid rahvaid, kes haaravad Nord Streami torude kui viimase võimaluse järele. Ausammast esimest korda nähes taipasin kohe selle autori varjatud mõtet: mõõk on tegelikult gaasitoru, mille ulatab lahkelt Putin, käsi on aga Euroopa Liit, mis ahnelt Vene gaasi poole sirutub.
Nord Streami gaasitoru külge tulev sidekaabel annab ainet mõtisklemiseks, et seni sujuvalt läbi Soome kulgenud Vene massiivne andmesideliiklus oleks sama hästi võinud kulgeda ka läbi Eesti. Soome andmesideoperaatorid on Vene liikluse teenindamisega alati määratuid kasumeid teeninud. Oleks meie valitsuse poliitika olnud parem, siis oleksime ka meie sinnamaani küündinud.
Pronksiöö ajal lugesin küberründajate kommentaare "eSStonia" kohta. Kuidas meid sõimati! Üks küberründaja läks liiga konkreetseks: "Minu vanaisa kõneles ikka: liiga vähe sai neid baltlasi tapetud sõja ajal. Oleks ikka pidanud kõik maha lööma, siis olnuks õhk puhas." Hirmus oli lugeda, kuid need hääled on nüüd vaikinud. Jäime taas ellu. Elukogenud inimene teab - vaenlased vaikivad lõpuks, aga sõbrad on kogu aeg vaikivalt sinu poolel.
"Ma tõusen kotkana üles," leiab seltsimees emalendur filmis "Noor pensionär". Nii peab ka meie majandus tegema - tõusma kotkana üles. Aga sadakond tuhat inimest on kadunud, surnud või minema rännanud 1990-1994. aasta röövkapitalismi aegadel. Gustav Naan ja Lennart Meri diskuteerisid veidi aega enne seda rahvastiku taastootmise ja eesti rahva võimaliku väljasuremise protsessist. Siis järgnes röövkapitalism, mis meilt inimesi võttis.
Akadeemik Naan ütles, et iibe alanemine on osa Euroopa trendist ja sügavale allapoole kurvile võib järgneda pisike jõnks ülespoole. Kirjanik Meri ütles, et iivet on alandanud Nõukogude võimu poliitika eestlased alla suruda ja hävitada. Ja nii, nagu Meri ütles, nii ka läks: pärast sõda ei ole olnud iial nii suurt rahvastikukadu kui kirjanik Mere presidendiks oleku ajal.
