Tegelikult on olukord selline, et 64-bitise operatsioonisüsteemiga arvutit tasub praegu osta vaid neil, kes peavad tingimata kompileerima või kasutama 64-bitiseid programme. Tavakasutaja kogeb pigem ebameeldivaid kui meeldivaid üllatusi. Asjatundjate arvates tasub oodata, kuni ilmub 64-bitine Windows Vista. Kontoritarkvara, veebilehitsejad, multimeediafailide mängimine jms ei muutu 64 bitile üleminekust kiiremaks. Suuri andmebaase, mis võidaksid rohkem kui 4GB operatiivmälu kasutamisest, keegi kodus ei kasuta ja koduarvutile tavaliselt üle 1GB mälu ei osteta, enamasti piirdutakse veel vähemaga.

AMD 64-bitiste protsessorite jaoks on õnneks valminud protsessori taktsagedust ohjav draiver (AMD Athlon 64 Processor Driver for Windows XP x64 Edition and Windows Server 2003 x64 Editions Version (exe) 1.2.2.1), mis kõrvaldas ühe olulise takistuse. Kahjuks pole see aga ainuke. 64-bitise Internet Exploreri jaoks pole Macromedia flash-pluginat, mistõttu tuleb paljude veebisaitide vaatamiseks kasutada 32-bitist Internet Explorerit. Nähtavasti pole sellist pluginat lähiajal ka loota (põhjuseks olevat 32-bitine DirectX). Probleeme põhjustab ka 64-bitiste kodekite puudumine.

Vanade 32-bitiste programmide ümberkompileerimine 64-bitise kompilaatori abil on küll võimalik, kuid sellised programmid ei tööta oluliselt kiiremini 32-bitistest versioonidest. Vahel ei tööta nad aga üldse. Näiteks Linuxi 64-bitine Xine pleier ei tööta, kuna pole 64-bitiseid kodekeid. Probleeme on ka viirusetõrjujatega, kuigi 32-bit Symantec AntiVirus 10 Corporate Edition töötavat ka 64-bitise Windowsiga.

Küllap need probleemid kunagi lahendatakse, kuid selleks kulub paratamatult aega — Microsofti hinnangul paar aastat. 64-bitine Windows Vista peaks ilmuma tuleva aasta lõpuks. Kui mitte kõik, siis osa tänaseid probleeme peaks selleks ajaks lahenduse leidma.