5 suuremat duelli, mille pärast valimistulemusi oodata

 (42)
Erakondade juhid Kadriorus
Erakondade juhid KadriorusFoto: Andres Putting

Kuna Euroopa Parlamendi valimistel on terve Eesti üks valimisringkond, on meil harukordne võimalus näha, kes on Eesti populaarseim poliitik. Delfi pani kokku nimekirja kõige suurematest rivaalidest ja huvitavamatest vastasseisudest.

1. Indrek Tarand, Andrus Ansip ja Edgar Savisaar. Olgem ausad, just nemad on valimiste tõelised favoriidid. Viimased kohalikud valimised pani Keskerakonna esimees kinni tänu Lasnamäe häältele.

Aga milline on Savisaare toetus mujal Eestis võrreldes endise peaministriga? Ei maksa unustada, et kohalikel valimistel sai Keskerakond üle Eesti 31,9 protsenti häältest, järgnes IRL 17,2 ja Reformierakond 13,7 protsendiga.

Savisaare ja Ansipi kõrvale võib asetada ka Tarandi. Kuigi on ülimalt ebatõenäoline, et Tarandi häältesaak sel korral 102 460 häält ületab, on ta sellise numbriga poliitskeenel ikkagi raskekaallane. 2009. aastal sai ta Keskerakonna järel paremuselt teise tulemuse ning Reformierakond, IRL ja sotsid jäid esikahest kaugele maha.

2. Kaja Kallas ja Andrus Ansip. Reformierakond läks esialgu Euroopa Parlamendi valimistele vastu nimekirjaga, kus esinumbri kohal troonis Kaja Kallas. Ühtäkki sai selleks aga Andrus Ansip, keda esialgu polnud nimekirjaski.

Ansipi liikumisele erakonna nimekirja esinumbriks eelnes aga suurem sagimine. Esmalt sai Urmas Klaasist Tartu linnapea, sest Urmas Kruuse läks Taavi Rõivase valitsusse tervise- ja tööministriks.

Seotud lood:

Kuna Klaas läks Tartusse, siis jäi erakonna valimisnimekirjas üks koht üle ning nii täitiski selle Andrus Ansip. Aga sagimine ei piirdunud Tallinn-Tartu maanteega - võttis ju Siim Kallas oma kümme asja ning lendas tagasi Brüsselisse ning seejärel kolitigi Kaja Kallas nimekirjas teisele kohale.

Kuigi on ebatõenäoline, et Kaja Kallas teeb 9 aastat peaministrina töötanud Ansipile tuule alla, on see vastasseis siiski oluline, sest Ansip suundub Euroopa Komisjoni ning tõenäoliselt on see just Kaja Kallas, kes tegelikult Brüsselis tööle peab hakkama.

3. Jüri Ratas ja Kadri Simson ning Yana Toom ja Mihhail Stalnuhhin. Ratas ja Simson on aastaid Edgar Savisaare varjus olnud, kuid arusaadavalt ei istu neile teise viiuli positsioon. Seda näitab kasvõi seegi, et mõne aasta eest üritas Jüri Ratas erakonna juhiks saada, kuid kavalate võtetega sai selleks siiski Savisaar. Tõsi, üsna napilt.

Kuna Savisaar kogub hoolimata oma lubadusest EPsse mitte minna palju hääli, võib juhtuda, et Keskerakond saab kaks kohta. Tulenevalt valimissüsteemist osutub valituks see, kes oma erakonna nimekirjas enim hääli sai. Seega saab esmaspäeva esimestel minutitel selgeks ka see, kas Eestit hakkavad Euroopas esindama Jüri ja Kadri või Yana ja Mihhail. Valik on - nagu öeldakse - teie.

4. Tunne Kelam, Ene Ergma, Anvar Samost ja Eerik-Niiles Kross. Küsitlustulemuste järgi peaks IRLi kõige popimad kandidaadid olema Kelam ja Egma. Neile vastanduvad nooruslikumad jõud eesotsas Krossi ja Samostiga.

Kuna IRL saab ilmselt ühe koha, siis jääb valija otsustada, kas Brüsselisse suundub alates 2004. aastast Euroopa Parlamendi koridorides liikunud Kelam, valimisreklaamides end kosmosemutiks tituleeriv Ergma, staažikas (eks)žurnalist Samost või staarluuraja Kross.

5. Üksikkandidaadid. Nende hulgas on mitmeid huvitavaid tegelasi. Esimesena meenub ilmselt kõik maksud kaotada lubanud Svetlana Ivnitskaja (2011. aasta riigikogu valimistel 16 häält). Aga „üksikute" hulgas on veel näiteks telediktor Tanel Talve, Reformierakonna rahastamisskandaali algatanud Silver Meikar ja Keskerakonna liige Olga Sõtnik.

Loomulikult ei saa mainimata jätta viimase EP koosseisu liikmeid Kristiina Ojulandi ja Indrek Tarandit. Küsitlused ennustavad Tarandile kohta EPs, mis on ka põhjus, miks ta figureerib loo alguses koos erakondade esinumbritega.

Kuigi üksikkandidaatide hulgas võib olla mitmeid (hea) häältesaagiga üllatajaid, jäävad nad ühe erandiga ilmselt ukse taha ning koguvad poliitilist kapitali järgmise aasta riigikogu valimiste jaoks.