28. PÄEV: Kärt Kelder: eksperiment on minust "köögivilja" teinud

 (21)
28. PÄEV: Kärt Kelder: eksperiment on minust "köögivilja" teinud
Foto: Siim Lõvi

Üliõpilane Kärt Kelder, kes osaleb Delfi 1000 krooni eksperimendis, tunnistab, et range režiim on temast "köögivilja" teinud. Samas otsustas ta end natuke premeerida koduse pitsavalmistamisega.

Viimane reede oktoobrikuus algas varakult nagu ikka. Keetsin kohvi ning jõin kaks tassitäit (1 kroon 80 senti), et silmi lahti saada. Valasin veidi ka piima juurde ning kõrvale sõin ühe koogitüki ja ühe võileiva. Viimase pigem neelasin alla, sest hakkasin loengusse hiljaks jääma.

Lõuna ajal ei jõudnud midagi suurt süüa peale kahe võileiva ja pool tahvlit šokolaadi. Tean, et nii pole tervislik, kuid kui kodutöö tähtaeg on iga kell kukkumas, siis ajutöö vajab magusat ning pole suurt aega prae söömiseks. Ühesõnaga, kiirtoit läheb paremini peale kui korralik kõhutäis. Jõin veel ära 500ml teed piima ja meega ning 500ml kakaopulbrist, suhkrust ja piimast kannus haudunud jooki. Üks päev leidsin juhuslikult kakaopulbri ning neli supilusikatäit joogi sees võis maksma minna ehk (paki hind 16 krooni 70 senti) 2 krooni.

Pärast kodutöö esitamist olid närvid nii pingul, et otsustasime korterikaaslasega end premeerida. Läksime poodi mõttega valmistada õhtusöögiks rikkalikku kattega pitsat. Leidsin selle õigustatud kulu olevat. Poes tõdesin aga taas kord, et säästlik mõtlemine on päevaeelarve suurenemisest hoolimata pähe hakanud. Seda põhjusel, et iga pitsakatte jaoks ostetav materjal sai minu käest alles pärast paariminutilist kulmu kortsutamist heakskiidu. See oli tobe ning tundsin minusse imbunud ihnusega häbi korterikaaslase ees. Ostsin endale eraldi veel ka tomateid. (Pärast tšeki pealt vaadates, pidin hinda nähes pikali kukkuma: 11 krooni kahe tomati eest!). Kuna õhtul oli meid kutsutud kursakaaslase poole, siis tegin ka lisakulutuse, mis läks maksma 32 krooni. Pitsakate koos kõige muuga tegi vast rekordarve sellel kuul, kokku läks poes 75 krooni 50 senti.

Seotud lood:

Õhtusöögiks tegime niisiis pitsat. Siinkohal on huvitav tõdeda, et varem ostetud pitsapõhjapulbrist ei kasutanud me ära tervet pakki, vaid pool. Seda põhjusel, et põhi õhem ning krõbedam oleks. Pitsakattest jäi üle sügavkülmutatud juurvilju, tomatipastat ja ananassi, millest saab lähiajal valmistada teise plaaditäie pitsat või miks mitte ka pastat (kunagi ostetud spagetid ootavad käiku laskmist). Kuna kapis leidub veel ka vorsti, siis ei pea puhtalt juurikaid sööma.

Päeva kulu oli niisiis 79 krooni 30 senti. Raha on seega üle veel 263 krooni 60 senti.

Kuigi raha jääb mul eksperimendiga arvatavasti üle, siis see pole olnud eesmärk, mille poole püüelda. Majandasin algselt halvasti ning hoidsin kokku iga asja pealt. Nüüd oleks totter hakata raha laiaks lööma kui pole otseselt vaja. Siiski tunnen, et eksperimendi ajal on minust saanud, nagu inglise keeles situatsiooni kohta öeldakse, vegetable (köögivili inglise keeles Toim.). Mul pole enam sellist elusära sees, mis varem ning tujutus saadab varjuna igal pool. Osalt on see õpistressi tõttu, kuid kindlasti mängib siin rolli ka pidev vajadus majandada ning mõelda oma kulutustele pikemas perspektiivis.