28. PÄEV: Heimar Lengil jääb toidu jaoks 13,333 krooni päevas

„See on nüüd taskuarvuti täpne number. Hommikul oli kolme päeva jaoks jäänud 40 krooni ja kui see kolmega jagada, siis saabki 13,333 krooni,“ kirjutas riigikogulane Heimar Lenk, kes üritab Delfi eksperimendi käigus hakkama saada 1000 krooniga kuus.

„Eilses aruandes lipsas väike aps sisse, mille ka kommetaatorid ära märkisid. Lõin „nulli“ asemel kogemata „viie“ arvutisse. Õige on, et 27 päevaga olin kulutanud 960, mitte 965 krooni. Kuid see on juba minevik. Täna olen üsna näljane. Oleks võinud ju tõepoolest potitäie makarone keeta ja need sisse vitsutada, aga nagu keegi internetis märkis, oleks siis ka kõht punnis ja seedimine tuksis.

Hommikul keetsin hoopis veega tatraputru, tegin rohkem, et lõunaks ka jätkuks. Sõin kausitäie seda ära ja veel sain endale lubada klaasi piima. Pakk 8 krooni 90 senti. See on vist kõige odavam piim, mida poodidest saada. Klaas piima maksab umbes 2 krooni, tatart panin peoga umbes kolme krooni eest. Kokku 5 krooni.

Lõunaks soojendasin panni peal tatraputru ja lõin muna peale. Natuke sinki on mul ka alles, praadisin juurde. Singiga on nüüd kõik. Kapsasalatit lõikasin kõrvale. Magustoiduks tükk arbuusi, mille hinna juba üleeile tervenisti eelarvesse kirja panin. Piima enam ei raisanud, hoian homseks. Jõin lihtsalt kraanivett peale. Muna 1 kroon 70 senti, sink 3 krooni ja kapsas 50 senti. Kokku siis ainult 5 krooni 20 senti.

Kella viie tee kujunes üsna vaeseks, ainult Kirde saia sain kõrvale lubada. Suurest näljast sõin pool saia ära. Ärgu nüüd keegi jälle hüüdma hakaku, et sohki teen ja kõrvalt võtan, aga Marika moosi panin ohtralt peale. Ega siis eksperimendi pärast täitsa näljasena ka magama taha minna. Eks ju ka teistele, kel puudus käes, vahel mõni tuttav või lahkem sugulane midagi kappi toob. Tee 50 senti, sai 2 krooni 50 senti. Kokku 3 krooni. Päeva toiduraha 13 krooni ja 20 senti. Säästsin seega 10 senti.

28 päevaga olen ära kulutanud 973 krooni ja 20 senti. Kaks päeva seisab ees ja nende jaoks on alles 26 krooni 80 senti.

Alles eksperimendi lõpus tajud seda õudust, kui raha enam tõepoolest ei jätku. Muidugi võib vee ja leiva peale jääda, kuid küsigem, millise kõrge hinnaga tervisele. Kui keegi finantseeriks ühte uuringut, mis fikseeriks meie kodutute, vaeste perede, poolnäljaste laste, üksikemade aga ka paljulapseliste perede tervisliku seisundi, saaksime vist hirmuäratava tulemuse. Siiani peame arvestust vaid tuberkuloosi ja aidsi kohta, kuid uurigem ka alatoidetute magu ja soolestikku, organismi vastupanuvõimet haigustele, vaegtoitujate psüühilist seisundit.

Ei julge mõeldagi, milline paanika võib haarata üksikema, kui ta avastab, et esmaspäevani, mil ehk toetust saab, on tal rahakotti jäänud vaid 26 krooni ja 80 senti. Toidukapp või sahver on tühi nagu kell. Aga väiksele lapsele ju ainult vett ja Kirde saia ei paku. Mina teen eksperimenti ainult toidu kohta, kuid õigesti küsivad kommenteerijad, et kust võtta raha seebi, tualettpaberi, juuksuri jne tarbeks. Kuludest mobiiltelefonile või internetile, mis tänapäeval ju samuti esmavajaduste hulka kuuluvad, pole me veel rääkinudki. Võib vaid ette kujutada, milliste vanade arvutilogude taga viletsamate perede lapsed istuvad...

Vaesemate argipäev on Eestis tõepoolest äraütlemata täbar. Ära ei sure, kuid elu pole ka elamist väärt."