"Tänane päev möödus koduseinte vahel, kuna tegelesin peaasjalikult õppimisega. Seetõttu oli ka aega, et mõelda pikemalt ette tulevastele päevadele ning küpsetada toite, mida nälja kustutamiseks vahepeal ampsata (leib ja kook).

Hommikusöögiks sõin ära kaks võileiba, tassitäie jogurtit ning kõrvale jõin kohvi (1 kroon 80 senti). Võileivakate on külmkapis muutumas defitsiidiks, mis tähendab, et pean lähiajal poodi minema. Imelik avastus on see, et käin tihedamini poes kui ajal, mil mul oli eelarve piiramata.

Osaliselt on süüdi kindlasti see, et ma ei osta toiduaineid kappi hapnema. Vanasti võisin avastada riiulilt avamata toote, mille realiseerimisaeg oli Iidamast−Aadamast läbi. Eksperimendi ajal olen aga kõik soetatu ka ära söönud, mis muidugi ei välista tõika, et vahepeal tahaks külmkapist leida isude rahuldamiseks suuremat toiduvalikut.

Lõunaks soojendasin viimase portsu praekartuleid. Tean, et mitu päeva järjest pole kasulik ühte ja sama toitu süüa, kuid supivedelik ahvatles kapis veelgi vähem (mitu päeva tagasi valmistatud toit). Kartulitele valasin peale letšot, kõrvale tükeldasin viimase jupi kapis leidunud värsket kurki ning vedelikust tarbisin morssi.

Õhtul valmistasin hapupiimast õunakooki (kõik aineid varasemalt poest ostetud ning ka eelarvest maha võetud), mis täitis terve korteri nostalgilise hõnguga. Tekkis tunne, nagu oleksin ma ajas tagasi läinud lapsepõlve, mil koolivaheajal vanaemale külla minnes oli ta alati minu saabumise puhul kooki küpsetanud. Tulles aga tagasi olevikku, siis kuna sooja koogi maksimaalse maitseelamuse saab minu hinnangul kätte vaid külma piimaga, pidin end ikkagi poodi vedama. Piima ostsime korterikaaslasega kahe peale (4 krooni 45 senti inimese kohta).

Hiljem läksin sõprade poole aega veetma, sest järgnevad kolm päeva on pingeliselt kiired ning seltskondlik koosviibimine ei tule minu puhul kõne allagi. Sõpradega kohtumiseks läks mul raha 24 krooni 80 senti.

Päevane kulu on 31 krooni 95 senti.

Keegi oli kirjutanud, et soovib mind toetada. Kuigi olen väga tänulik heatahtliku mõtte eest, siis tahaksin ikkagi rõhuda tõsiasjale, et pigem peaks aitamissoov olema suunatud inimestele, kes reaalselt peavadki elama sellises olukorras, nagu mina praegu. Olen vaid katsejänes ning probleemi vahendaja. Selle kuuga lõppeb minu teekond, kuid tuhanded inimesed peavad seda jätkama."