Kodutööde tähtajad hakkavad kukkuma sama tihedalt kui piisad paduvihmas ning seetõttu võivad viimaste nädalapäevade kokkuvõtted tulla kaunis lühikesed. Loodan, et mulle jääb vähemalt suure õpperalli kõrvalt aega korralikult söömiseks ning vaimselt lõõgastumiseks.

Täna veel nii sisutihe päev polnud nagu kartsin ning leidsin aega ka kokkamiseks. Hommikul sõin ära eile tehtud pannkookidest ühe (üks jäi veel järele), võileiva pasteedikatte ja kurgiviiludega (eelnevalt eelarvesse arvestatud) ning nautisin pikalt kohvi (1 kroon 80 senti) 50ml piimaga. Nädalalõpu kõige paremad hetked on tunne, et aega on maa ja ilm (mis sest, et reaalselt nii siiski pole).

Terve päeva olin tubane ning alles õhtul hiilis nälg ligi. Vahepeal sõin ära ka ühe võileiva ning jõin 500ml teed meega. Taaskord tekkis isu kohupiima järele ning kuna piim hakkas kapist otsa saama, siis leidsin, et on paras aeg poodi minna.

Kodukauplus asub mul paari minuti kaugusel ning seetõttu ei osta ma toiduaineid massiivselt ette. Isu tekkides võin ju alati kauplusesse jalutada. Värskes õhus liikumine (kasvõi paar minutit) on vägagi kosutav. Seekord tegin poodi minnes veidi pikema tiiru, sest toas istumine kurnas ning takistas efektiivset mõttetööd.

Õues sadas aga vihma ning poodi jõudsin veest läbi vettinuna. Loodan, et minu vihmast tilkuvad riided ei tekitanud kaaspoodlejatele libedusega kaasnevaid ohtlikke olukordasid. Ostsin väikese sibula supi jaoks, mida kavatsesin keeta õhtusöögiks ja paki piima (kokku 9 krooni 50 senti). Koju jõudes avastasin, et kohupiim jäi ikka ostmata. Eks selle tingis tõik, et ma olen juba harjunud poes kindlaid tooteid soetama ehk siis piima, saia (leiba valmistan ise), jogurtit ning vajadusel mingit juurvilja.

Õhtusöögiks valmistasin ingveri-peedisuppi, kuna avastasin, et vürtsijuurikas seisab mul kapis juba rohkem kui kuu aega. Pool hakkliha oli ka veel sügavkülmas alles, millest praadisin ära veerandi. Siinkohal teen märkuse, et algselt mõtlesin supi sisse viinereid tükeldada, kuid ilmselt polnud ma ammu lihajahu ostnud, sest hinnad polnud just kõige rahakotisõbralikumad. Supi sisse läks peale peedi, ingveri (4cm jupp 1 kroon?) ja hakkliha veel tükeldatut porgandit, kapsast, küüslauku ja sibulat (kõik eelnevalt eelarvesse arvestatud) ning soola-pipart.

Peale valasin lihapuljongit, sest ei raatsinud poest ainult retsepti tarbeks köögivilja oma osta. Supp oli algselt veidi maitsetu, mistõttu kohendasin seda vanaema valmistatud letšoga. Portsust jagub mitmeks päevaks. Kõrvale sõin korraliku pasteedileiva ning jõin piima. Magustoiduks haukasin pool leivatükki meega. Hiljem sõin veel ühe õuna ning saiaviilu moosiga. Päevakulutus oli täna 12 krooni 30 senti ning raha on alles 475 krooni 65 senti.

Vaatan, et vastaseksperimenteerijal on alanud kahanemisprotsess kilode osas. Kas on see tingitud stressist või toitumisest, seda mina hinnata ei oska. Loodan aga, et minu organism niimoodi käitunud pole. Hetkel ei anna peegel ega teksapüksid sellest õnneks veel märku. Samas pole kaalulangus ka välistatud, sest minu toidulaud ei kata igapäevaseid toitainevajadusi ning jääb tugevalt alla eeskujulikule toidupüramiidile.

Arvan, et kaotatud kilode asemel oleks hoopis tähtsam teada, et kas ja kui palju on minu organismis muutunud kaltsiumi, magneesiumi ja teiste ainete tase. Ehk siis teha vereanalüüs. Isegi kui ma ei saa sellega eksperimendi suhtes midagi otseselt järeldada, siis leian selle isiklikuks teabeks vajaliku olevat.