21.sajandil ikka toimib kirik kui patupesa

Iga inimene usub millessegi - on see siis mingisugune jumal erinevate usundite näol või miks mitte ka inimene ise. Ei pea olema usklik, et astuda läbi kirikust, aeg maha võtta ja lihtsalt olla. Aga muserdav on see, kui see ei toimi vaid tekitab pigem ärritust.

Ma ei ole ennast kunagi usklikuks pidanud. Kuigi üks vanaema mind ikka alati tahtis kabelisse kaasa võtta ja teisega käisin jõululaupäeval vabatahtlikult. Ma leian, et iga inimese enda asi on mida ta usub ja mida oma vaba ajaga peale hakkab, põhiline on aga see, et ta ei hakkaks teisi inimesi nn värbama sellest patu elust ära. See on juba igati vastik ja tüütu.

Huvitav oleks teada, et kas inimene kes kunagi nn piibli kirjutas oskas arvata kui paljud tema filosoofilist muinasjuttu järgima hakkavad? Ma kaldun arvama, et mitte. Vastavsel juhul oleks ta ehk midagi muutnud, aga ega me seda enam teada saa.

Igaljuhul tekkis se4l aastal mõte taaskord kirikut külastada jõululaupäeva õhtul, et leida selline rahu tunne nagu lapsena peale seal käimist oli. Aga peale külmetuse sealt küll midagi ei leidnud, muidugi ka pisut ärritust.

Ma mõtlen, et kas need inimesed kes seal tõsimeeli ülistavad inimest, keda sellisel näol tõenäoliselt kunagi pole elanudki usuvadki seda? Või seda kus ingleid ülistatakse, sellised armsad ja head tegelased, kes varasemalt kujutati jumala sõdurite ja palgamõrtsukatena, seda toetudes ajaloolistele faktidele. Ei ole ju üheski laulus,et las tõuseb palgamõrtsukas ja raiub pea maha. Sest vanas testamendis on ju kirjas,et Miikael tappis ligi 185 000 inimest.

Jutlust kuulates süvenes minus pigem arusaam, et räägitakse seda, mis muudaks inimese alandlikumaks, tunneks ennast ehk natuke süüdi kellegile väidetavalt tekitatud kannatuste eest. Ma mõtlen,et kui on juba 21.sajand, sisi kui kaua on veel võimalik inimesi mõjutada kirikul? Sest varasest ajast on jah teada milline pidu ja pillerkaar antud asutuses käis, sellest sai alguse ju ka Martin Lutheri püüd kirikut reformida.

Praegu aga tundub,et kirik hoiab positsiooni, püütakse ullikesi, ära ei öelda ka päranditest ja rahast. Samas on torre,et inimesed leiavad mingi pidepunkti, kahju ainult, et neil endasse nii palju usku pole kui mingisse illusiooni on. Mul ei ole midagi kirikute ja usu vastu, peaasi, et ei surutaks seda teistele peale ja,et ei kasutataks kurjasti ullikesi, kes kohe on valmis oma maist vara nn jumalajüngritele jätma,et saada lunastust.