Kaasaskantavatest seadmetest oli kõige tähelepanuväärsem kindlasti T–Mobile Sidekick, millesse on kombineeritud telefon, e–post, instant messenger ning veebis surfamine. Ja see kõik mahuks vabalt pintsakutaskusse. T–Mobile annab aimu tulevikust, kus traadita ühendus pole enam erakordne ja üksikute entusiastide pärusmaa, vaid sama igapäevane kui mobiiltelefon praegu. Traadita ühendusega on seotud ka Microsofti väiksed seadmed, nagu nt äratuskell, mis näitab lisaks ajale ka värsket ilmateadet ning liiklusinfot. Et teaks, mida selga panna ning milline tee tööle sõitmiseks valida. Külmkapimagnetid, mis näitavad viimaseid spordivõistluste tulemusi, pole ehk küll nii vajalikud, kuid eks needki ole tulevikule viitavad seadmed, mis näitavad, et ka kõige tühisemasse ja väiksemasse aparaati on võimalik ja tasuv paigaldada traadita võrguühendus.

Lisame siia loetelusse veel tahvelarvuti, mis on palju paremini kaasas kantav kui traditsiooniline sülearvuti ja laseb kasutajal suhelda endaga nii hääle kui pliiatsi abil. Bill Gates’i sõnutsi on see kõik osa tulevikust, kus me peame arvuti kasutamise all silmas midagi muud kui praegu. „See ei ole enam lihtsalt lauaarvuti taga istumine,” ütleb Gates.

WiFi tõeline olemus ja perspektiiv sai palju selgemaks, kui korporatiivmaailma suured nimed AT&T, IBM ja Intel teatasid, et 2003. aasta lõpuks on neil plaanis välja ehitada USA–d kattev võrk, kus oleks 20 000–50 000 traadita ühenduse ligipääsukohta kümnes suuremas metropolis. WiFi levik on olnud väga kiire: kui 2000. aastal müüdi USA–s 3 miljonit kaarti ja saatjat, siis eelmisel aastal oli see arv juba 10 miljonit. Prognoositakse, et järgneval viiel aastal kasvab WiFi toodete müük 30% aastas.

P2P ja DVD

Võrdeliselt muusikatööstuste üha paanilisemate karjetega kasvas Internetis failivahetus. Turu suurima tegija Kazaa kasutajaskond kasvas 6,2%. Oluline on siin ka, et Kazaad ei reklaamita, tegemist on suust–suhu leviva infoga, mis, nagu näha, on väga edukas reklaamistrateegia. Analüütikute väitel suureneb Kazaa kasutajaskond sel aastal tunduvalt, kui suudetakse leida võimalus, kuidas muusikatöösturite vastupanu murda ja sõlmida lepinguid ISP–ide ning suurte portaalidega.

Uus aasta tõi Norrast uudise, et Jon Johansen mõisteti Oslo ringkonnakohtus õigeks. DVD–de kopeerimiskaitse eemaldamise programmi DeCSS autori õigeks mõistmine hoolimata maailma suurimate filmikompaniide vastuseisust näitab, et korporatiivsele arvamusele on olemas ka alternatiive. See annab veelgi enam põhjust arvata, et Kazaa levik hoogustub. Mõneti sarnane kohtuotsus võeti vastu üllataval kombel ka USA–s, kus Adobe eBook’i dekrüpteerimisprogrammi valmistanud firma ElcomSoft tunnistati süütuks.

Raha on rohkem

Onlain ostmine muutus eelmisel aastal populaarsemaks. Põhjus Interneti kogukonna suurenemine ja majandusliku olukorra paranemine. Eelmise aasta viimasel kuul kõik ootused purustanud onlain kaubanduse suur käive jätkus veel isegi pärast jõule ja aastavahetust. Lisaks majandusliku olukorra paranemisele näitab see ka, et kartus onlain tehingute ees on vähenenud. Oksjonifirma eBay käive ja külastatavus kasvas kogu aasta vältel stabiilselt. Kui e–ostmist harrastasid seni peamiselt ameeriklased, siis eelmisel aastal kasvas onlain ostjate arv tunduvalt ka Euroopas. Küberkaupluste minevaimaks artikliks pole enam ainult raamatud ja CD–d, eelmine aasta tõestas, et ka riided ja mitmed esmatarbekaubad soetatakse endale Internetist.

Mängutööstusele oli 2002. aasta positiivne. Suurt edu põhjustasid kiiresti populaarsust võitnud Grand Theft Auto 3 ja selle järg Grand Theft Auto Vice City (mida müüdi nt Suurbritannias kahe kuuga üle miljoni). Kui tarbijatel on üleliigset raha, et seda meelelahutusele kulutada, siis võib kindlalt väita, et kivina kukkunud e–äri ja Nasdaqi põhjustatud masendus hakkab üle minema ning inimesed tunnevad ennast kindlamalt. Ka mängukonsoolitootja jaoks oli eelmine aasta majanduslikult positiivne.

2002. aasta oli soodne ka avatud lähtekoodiga tarkvara sõpradele. Microsofti hinnangud Linuxile muutusid aasta jooksul korduvalt, Linuxi–põhiste serverite halduskulude kohta korraldati mitmeid uuringuid, mille tulemused sõltusid ette arvatavalt tellijast. Microsofti Xboxil töötab aga Linux väga hästi.

Vastukaaluks mitmetele positiivsetele näitajatele kurtis maailma suurima arvutitootja Dell juht Michael Dell jaanuari alguses toimunud Consumer Electronics Show’l Las Vegases, et möödunud aasta oli tehnoloogiasektoris väga keeruline aeg. Ta arvas, et uus aasta toob edu nii Dellile kui kogu IT–sektorile.

Google teeb reegleid Otsingumootorite maailmas oli suurim tegija vastavalt kõikidele ootustele Google. Meeldiva ja mõneti üllatava otsuse võttis vastu Ask Jeeves (www.ask.com), mis on pidevalt populaarsust kaotanud: bänneritest loobutakse ning raha hakatakse teenima ainult sponsoreeritud linkidega. Kunagine otsimootorite kuningas Altavista loobus otsesest reklaamist juba palju varem, kuid sellest hoolimata on esikoht nende jaoks lootusetult ammu käest antud ja kaugel eemal Google’i valduses. Yahoo! ja Google avasid eelmisel aastal uudiste portaalid, kuhu kogutakse kõigist valdkondadest kõige värskemad uudised.

Kui aasta lõpus selgus, et Google tsenseerib oma otsimootori tulemusi olenevalt riigist (nt Saksamaal ei kuvata osa holokaustiga seotud lehekülgi), siis tekitas see õigustatud küsimuse ka uudiste korrektsuse ja kättesaadavuse kohta. Eesti e–maastik nägi sarnasel mudelil töötavat www.jah.ee–d, mis kogub 19 erineva väljaande veebilehelt uudiseid ning artikleid. Kodumaine Internet tõi aga ka teist laadi sõnumeid: Eesti Päevaleht teatas, et nende toimetus hakkab kommentaare tsenseerima ning annab vaenu ja laimu levitava kommentaari autori andmed võimuesindajatele üle. Talve hakul tabas Eesti suurima portaali Delfi kasutajaid üllatus, kui ühe tuntud poliitiku aadressil kirjutatud ähvardava sõnumi autor peeti politsei poolt kinni. Paaril järgneval päeval tõstatati korduvalt küsimus, kas sõnavabadus Eestis on kadunud, kuid intsident unustati peagi, peamiselt tänu sellele, et süüdi olnud meest ei karistatud.

Rohkem kasutajaid, rohkem spämmi Eestlased kasutavad üha enam arvutit, selgus aasta lõpus avaldatud uuringu tulemustest. Eestis on arvutiga kokku puutunud ligikaudu 560 000 inimest, Internetti on kasutanud 43% elanikkonnast ehk 455 000. Selle näitajaga on Eesti Balti riikidest parimas seisus: Leedus on Interneti–kasutajaid 20%, Lätis 21%. Numbrid on võrreldes Eestiga küll väiksed, kuid Leedus oli veel 2001. aastal kõigest 11% Interneti kasutajaid. Läti kasutajaskond kasvas aastaga 4%.

Nii, nagu on kasvanud veebi kasutajate arv, nii on ka suurenenud soovimatute reklaamkirjade hulk. Firma MessageLabs andmeil suurenes eelmisel aastal spämmi hulk 80%, mille tõttu kulutavad töötajad keskmiselt 10% oma ajast nende vastu võitlemisele. Peale soovimatu reklaami peavad võrku kasutavad arvutikasutajad kaitsma ennast üha enam ka viiruste vastu. Kõige levinum viirus oli eelmisel aastal Klez, mis oli keskmiselt igas 169. e–kirjas; teisele kohale tuli Bugbear, mis hakkas arvuteid laastama alles oktoobris. Kolmanda koha omanik oli veteran Badtrans, mis alustas oma hävitustööd juba 2001. aastal.