20. PÄEV: Heimar Lenk ei julge praepanni riigikokku kaasa tuua
1. Üha selgemaks saab, et tööl käies on väga raske vaegtoitumise eksperimenti teha. Lihtsalt pole aega odavaid produkte otsida ja toidu valmistamise erinevaid variante proovida.
Siiski võtsin kommentaatorite soovitust kuulda ja keetsin eile öösel - pärast pikka istungit riigikogus - endale ühe kruubipudru. Seda olevat ka külmana mõnus süüa. Eks ma siis proovisin ja pean ütlema: tõepoolest väga maitsev. Mis sest, et soe polnud, ma ju kartuleid ja kotlette ka külmalt söönud. Siiski tegin ühe tulise tee ka veel lisaks ja sõin magusat kohupiima saiaga peale. Eile ostsin ühe kile torusse topitud kohupiimakreemi. Maksis 9 krooni 60 senti ja oli Maxima poe kõige odavam kohupiim. Sõin 3 krooni eest ära. Sai maksis 1 kroon, tee 50 senti, sidrun 50 senti, kruubid 2 krooni, hapukoort panin 1 krooni eest pudrule peale. Hommikueine läks maksma 8 krooni.
2. Lõunaks sõin ka kodunt kaasa toodud toitu. Üleeile tegin makarone hakklihaga. Sinki koos sibulatega praadisin sisse. Oli päris hea ka külmana süüa, kuigi arvan, et ega soojendamata rasvased makaronid maole väga hästi sobi. Ei julge praepanni ka riigikogu töötuppa tuua. Hakkan praadima, siis lõhn levib üle maja. Veel hullem, kui praad kõrbema läheb ja tuletõrje signalisatsioon tööle hakkab. Oi, oi! Ohtlik mäng, söön parem külmi makarone, kui hakkan tuletõrjega maid jagama.
Aga nüüd siis rahast: makaronid 2 krooni, hakkliha 8 krooni, sink 4 krooni, klaas piima 3 krooni, sibul 50 senti, leib 1 kroon, ketšup makaronide peale 1 kroon, peedisalat 2 krooni. Magustoiduks võtsin karbist peeneks lõigutud arbuusi 4 krooni. Külm soe toit läks mulle maksma 25 krooni 50 senti.
3. Kella viie tee jõin majast väljas, auto pagasiruumi luugi peal. Tee oli mul termospudeliga kaasas. Hästi hea roheline tee. Pikemate sõitude ajal joon ikka auto kõrval teed, vahel ka kohvi. See on hästi mõnus. Mul on kohe üks väike laudlina, mille tagumise luugi peale laotan ja katan siis sinna toidulaua. Küll on tore värskes õhus tee ääres hõrgutisi maitsta, loodust nautida ja vähe filosofeerida. Täna paastumise ajal toiduga muidugi kitsas. Üks keedetud muna, väikese võiga leiva ja saiaviilud, viis kunagi soojendatud ja pärast maha jahtunud viinerit ja mõned lõigud Atleedi juustu. Juust maksis 4 krooni, viiner 3 krooni, leib-sai 2 krooni, või 1 kroon.
Eine värskes õhus läks maksma täpselt 10 krooni. Päeva toit kokku maksis 43 krooni ja 50 senti. Hirmus palju! Ma olen hakanud kuidagi priiskama. Homme tuleb ettevaatlik olla ja vähem kulutada.
20. paastupäeva õhtuks olen kulutanud 595 krooni ja 70 senti.
11 päeva katsetamist on veel ees ja nendeks jäänud 404 krooni ja 30 senti.
Taolist eksperimenti peaks tegema siis, kui kodune oled. Käiks mööda poode ja otsiks odavamat kaupa, kui seda üldse veel kuhugi jäänud on. Näe, täna kuulsin, et minu kodupood ja aastaid mu lemmik-kett Säästumarket on hullumööda hindadele juurde susanud ja nüüd juba üks kallimaid ostukohti. No küll on lugu. Tulid turule suure jutuga odavast kaubast ja nüüd siis kõige kallimad. Lausa piinlik, kui ahneks kaupmehed lähevad. Säästukas pidi ju odav olema sellepärast, et tema poed lihtsad ja rohkem ladude moodi. Aga näe kavalpäid, panid ka siin hinda otsa. Eks näe, millal nad oma turundusega põhja lähevad!
