1981 — Esimene IBM PC.
1982 — Compaq jt asusid valmistama PC kloone, arvutihinnad hakkasid langema.
1983 — Ilmus tabelarvutusprogramm Lotus 1-2-3. IBM tõi turule XT (10MB kettaga)
ja AT mudelid. Ilmus graafilise kasutajaliidesega
Apple’i Lisa ja Microsoft Word 1.0.
1984 — Intelilt 286-protsessor, HP-lt laserprinter, Sony ja Philips valmistasid
CD-ROMi.
1986 — Inteli 386-protsessor.
1987 — VGA kuvaadapter.
1989 — Microsoftilt Word for Windows.
1990 — Võidukäiku alustas Windows 3.0. Võeti kasutusele HTML-kood.
1991 — Turule tuli AMD. Linus Torvalds asus arendama Linuxit.
1992 — Operatsioonisüsteem Windows 3.1. Word Wide Web ehk WWW. Algas
Internetiajastu.
1993 — Ilmus Doom. Esimene sülearvuti sai CD-ROMi. Intelilt Pentium protsessorid.
1994 — Ilmus Netscape Navigator. Tegevust alustas Yahoo!
1995 — Augustis ilmus turule Windows 95.
1996 — SVGA kuvaadpterid. 56Kbit/s modemid. DVD-seadmed.
1997 — AMD K6-protsessorid.
1998 — Apple laseb välja iMac’i. Ilmus Windows 98.
1999 — AMD Athlon protsessor ületas Pentium III jõudluse. Ilmus Apple’i iBook
sülearvuti.
2000 — Intel lasi välja Pentium 4 protsessori. Ületati 1GHz piir. Palmilt
ilmus pihuarvuti Palm IIIc.
2001 — Napster suleti. Ilmus Mac OS X ja MS Office XP. Ületatakse 2GHz piir.
Windows XP tulemas.
Kuigi protsessorite taktisagedused, kõvaketaste mahud, CD-ROMide ja CD-kirjutajate kiirused on kasvanud, on enamik lauaarvuteid esimeste PC-de sarnased, koosnedes korpusest (mis enamasti on püstasendis), kuvarist ja klaviatuurist. TFT-ekraaniga kuvarid on ikka veel liiga kallid, et kineskoopkuvareid täielikult välja tõrjuda.
Mida toovad järgmised 20 aastat, on raske ennustada. Protsessorite taktisagedused kahekordistuvad jätkuvalt 18 kuu jooksul, seega 2003. aastal saavutatakse 4GHz piir. Tuleva aasta lõpuks kaovad arvatavasti müügilt aeglasemad kui 1GHz protsessorid.
PC Magazine vaatleja Jim Seymour hoiatab, et järgmist "suurt asja" ei saa ennustada lähtudes töökiiruse kasvust või mõõtmete vähenemisest. Täna seda lihtsalt veel ei ole. Ta arvab, et selleks võib kujuneda mingi Interneti-seade. Paljud inimesed vajaksid lihtsat seadet, mille abil saaks teha oste, pangatehinguid, e-posti saata ja lugeda ning Intenetis-surfata. Selleks pole vaja kiiret protsessorit ja suurt kõvaketast. Näitena vaatleb ta ViewSonic’u paneelarvuteid ViewPad 100 ja ViewPad 1000. Viimasel on Windows 2000 operatsioonisüsteem, mis on ilmne liialdus. Hindki on 1700 dollarit. Massiliseks levikuks peaks see olema vahemikus 300-500 dollarit.
